Foto: PantherMedia/Scanpix
Blogid
23. veebruar 2019, 00:06

Kuidas vanahärrad pidid elujõu tagasi saama (1)

Oli veebruari lõpp 1935. aastal, kui Tallinnas astus kohtu ette B. W. (Bernhard) Johanson, keda kriminaalpolitsei süüdistas haigete ravimises kutsetegevuse loata. Üle riigi ja mitmes välisriigis kuulus hüpnotisöör (vahest kuulsamgi oli tema meedium Mai Kalamees) oli ravitsemisega liiale läinud, kui asus tegema „nooruse kuure“. Abiotsijaiks olid vanemad härrad, noorusjõu allikaks noored daamid.

Esmalt pandi abivajaja koos daamiga alasti lamama (mõlemal linad peal) ja ühendati nende käed, et noorusejõud vanamehe ihhu pääseks (daamide silmad kaeti selleks ajaks vatiga). Seejärel saadeti vanahärra vanni. Noor daam hõõrus ta käerandmeid ja tegi liigutusi, nagu magnetiseeriks vett. Lõpuks tuli veel massaaž ühelt Tallinna arstilt laenatud aparaadiga.

Noorendajaks hakanud daamidele lubas Johanson, et pärast seanssi muutuvad nendegi närvid rahulikumaks ja uni tuleb, mis kohiseb.

Kas vanahärrad oma elujõu ka tagasi said, sellest tolleaegsed ajalehed ei kirjutanud. Teatasid vaid, et kära Johansoni ümber oli talle hulga järgijaid toonud. 

1935. aasta kohtuprotsessi ajendiks oli kellegi Juliuse kaebus. Ta kannatanud joomatõve all ja Johanson lubanud ta  napsihullusest päästa. Julius aga hakanud pärast ravi veel hullemini jooma.