Lunastaja Kristuse kuju Brasiilias Rio de Janeiros.Foto: Vida Press
Rainer Kerge 5. märts 2019 11:16
Kui Kristuse sünnipäevaks on kokku lepitud 25. detsember, siis tema surmapäeva – mis on oma aja kohta väga täpselt dateeritud – tähistab kirik ajavahemikus 22. märtsist 25. aprillini. Kuidas nii? Aga seepärast, et ülestõusmispüha arvutamisel arvestatakse kevadise pööripäeva ja iidse juudi kuukalendriga.

Kui Kristuse sünnipäevaks on kokku lepitud 25. detsember, siis tema surmapäeva – mis on oma aja kohta väga täpselt dateeritud – tähistab kirik ajavahemikus 22. märtsist 25. aprillini. Kuidas nii? Aga seepärast, et ülestõusmispüha arvutamisel arvestatakse kevadise pööripäeva ja iidse juudi kuukalendriga.

Ülestõusmispüha järgi (tänavu 21. aprill) pannakse paika terve perekond pühasid. 46 päeva varem on vastlapäev (tänavu 5. märtsil) ja siis tuhkapäev (tänavu 6. märtsil), millest algab paast. Ülestõusmispühadest 40 päeva edasi on taevaminemispüha (tänavu 30. mail), millest omakorda kümne päeva pärast algavad nelipühad (tänavu 9. juunil).

Kogu süsteemi koos hoidva ülestõusmispühade arvutamise valem on küll pealtnäha lihtne, aga sisaldab siiski nii palju vigureid, et kalendritootjad tellivad sageli rehkenduse Tartu observatooriumi astrofüüsikutelt. Selle asutuse tähefüüsika osakonna vanemteadur Laurits Leedjärv selgitabki nüüd lühidalt, kuidas satub Kristuse surmapäev sõltuvalt aastast kas aega, mil hanged võivad olla veel räästani, või siis hoopis pühapäevale, mil usinamad panevad juba kartulit maha.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon