Kallimat rõõmustab vaid luksus ja tööst räägib ta põlgusega? Ta võib olla kullakaevaja! (15)

Ta soovitab kõrgema psühhopaatsuse tasemega inimestest võimalikult kaugele hoida, ehkki seltskonnas noore ja ilusa kaaslasega liikudes võib olla vägagi meelitav üldist tähelepanu ja kadedaid pilke nautida. „Suhe kullakaevuriga purustab varem või hiljem teie südame, sest neile ei saa loota. Nad reedavad teid niisama kergesti, nagu puistavad kauneid sõnu teie välimuse, mõistuse ja kodu kohta,“ hoiatab ajalehes New York Post kosjasobitaja Janis Spindel.

Mismoodi paljastada valed?

„Tavapäraselt käsitletakse valesid valgete ja mustadena. Esimesed võivad olla isegi näiteks kaasinimest valusa tõe kuulmisest säästvad. Kui te aga laenate temalt raha, teades, et ei kavatsegi seda tagastada, on tegu musta valega. Valetate omakasu eesmärgil,“ ütleb psühholoog Ülli Kukumägi. Ka teise inimesega sõbrustamine või temada deitimine pelgalt omakasu ajendil kuulub kindlasti mustade valede hulka.

„Enamik meist üritab jääda ausameelseks ning valetamine tekitab meis ebamugavust. Just seetõttu on nii-öelda valgeid valesid kerge paljastada. Eriti kui oskate lugeda kehakeelt, muudatusi hääle toonis ja kõne rütmis. Seevastu sotsiopaatidele-psühhopaatidele iseloomulik patoloogiline valetamine on sageli raskemini tuvastatav. Iseäranis siis, kui ohver neist emotsionaalselt sõltub,“ nendib Kukumägi. Ning selle inimrühma valed on külmavereliselt omakasupüüdlikud. Tänu suurepärasetele manipulatsioonioskustele suudavad nad mõjuda vägagi veenvalt.

„Pole olemas ühtegi konkreetset kehakeelesignaali, mille ilmnemisel saaks kindlalt väita, et inimene valetab. Nii Pinocchio efekt – nina sagedane puudutamine valetamisel – kui ka käega suu varjamine kuuluvad laialt levinud eksiarvamuste hulka. Küll aga viitab valetamisele spontaansuse ja järjepidevuse puudumine,“ märgib psühholog. Ta toob välja, et valetava inimese emotsioonid, keha reaktsioonid – liigutused, näoilmed –, hääletoon, kõne rühm ja jutu sisu ei ole üldiselt sünkroonis. „Valetamisel me nii-öelda tunneme üht ja üritame teeselda teist, ning meie kõnes esineb sisulisi eksimusi.“

Kas tema naeratus on siiras?

Üks peamisi suhetes ebaõnnestumise põhjusi on Kukumägi sõnul eeldamine, et ka teised inimesed mõtlevad, tunnevad, mõistavad, arvavad, usuvad ja tajuvad nagu meie. Teist ebaõnnestumiste põhjust võiks kutsuda meeleheitefaktoriks – kui me vajame kedagi väga oma ellu, sulgeme tegelikkuse ees silmad ja keeldume nägemast teda sellisena, nagu ta tegelikult on. „Seega – mida neutraalsemalt te vastaspoolde suhtute, seda suurema tõenäosusega näete, kellega on tegu,“ lausub Kukumägi. Ohumärgiks võib lugeda sedagi, kui jäetakse ära tegija isik, räägitakse meie-vormis, kuigi tegevuse sooritaja on üks isik.

Kullakaevurite paljastamisel on hea lakmuspaber nende naeratus. Siiras naeratus tekib ja kaob aeglaselt ning on sümmeetriline, sõltumata sellest, kas naeratame laiemalt või vaevumärgatavalt. Selline erinevate näolihasgruppide koostöö on võimalik vaid juhul, kui tunneme sisemiselt rõõmu. Just seetõttu on siirast naeratust praktiliselt võimatu teeselda.

Kehakeelt ja inimkäitumist aastakümneid uurinud professor Paul Ekman eristab 18 liiki igapäevases suhtluses kasutatavat naeratust. Siiras on neist vaid üks. Sellise naeratusega kaasneb alati silmade osaline sulgumine. Silmalaud vajuvad kergelt allapoole ning silmade alla tekivad padjakesed, sest suunurgad liiguvad ülespoole ja põsesarnad kerkivad. Otsaesise lihased on lõdvestunud. Siira naeratusega ei paljastu alumised hambad. Ehe naeratus tekib ja kaob sujuvalt. Pupillid laienevad automaatselt.

Usaldage oma sisetunnet, see ei eksi

„Kui kullakaevur oma näitlejavõimetes kahtleb, naeratab ta vaid kergelt, hoiab aga selja sirge, õlad otse ning lükkab juuksed tahapoole, näitamaks oma kaela ja nägu võimalikult soodsas valguses. Oma kaelaarterit kui inimese kõige haavatavamat kohta näidates tuletab naine meelde, et on suhtes kaitset vajav pool. Kogenud kullakaevur tunneb hästi kehakeelt – ta kohendab pidevalt kergelt oma juukseid, ta žestikuleerib meelsasti, avalalt – žestid on suunatud tema enda poolt ülespoole. Ta puudutab vesteldes pealtnäha täiesti tahtmatult aeg-ajalt sihtmärgi õlga või toetub ta käsivarrele,“ kirjutab Monika Matsching raamatus „Kehakeel“.

„Minu soovitus oleks, et usaldage enda intuitsiooni ja kõhutunnet. Kui tajute, et midagi on vastaspoole käitumises või olekus valesti, siis suure tõenäosusega te ei eksi. Pigem väldite edaspidiseid emotsionaalseid ja materiaalseid krahhe,“ kõlab Kukumägi nõuanne.

Kõlbavad üksnes tipprestoranid ja disainerirõivad

Nii nagu ta isegi, on kullakaevuri sõbrad-sõbrannad materialistid. Talle kõlbab vaib parim: tipprestoranid, disainerirõivad ja nädalavahetused Pariisis. Ta käib ainult omasugustega läbi ja nende jututeema keerleb ümber poodlemise, raha ja jõukuse. Kullakaevur ei maksa ühise meelelahutuse eest. Teie olete see, kes seda teeb. Tema valib tegevuse ja teie lepite sellega, et võtate välja oma pangakaardi. Gigolo võib mõnel esimesel kohtingul džentelmeni mängidagi, kuid edaspidi on tal rahakott pidevalt koju ununenud.

„Üks kindel märk, mis viitab, et olete armunud kullakaevurisse, on tema keeldumine teie vaba õhtut kahekesi veeta. Ei, temal peab ikka käima pidu ja trall ning ta ise peab olema tähelepanu keskmes. Isegi juhuslikule dringile mõnes mugavas baaris võtab ta kaasa viis sõpra, kellele te siis jooke välja teete,“ toob kosjasobitaja Janis Spindel New York Postis näite.

Kullakaevajad on soost sõltumata kaasinimeste suhtes üleolevad. Naised kritiseerivad teiste naiste riietumist või kõrgetel kontsadel kõndimise oskust. Meeste tüüpiline lause on: „Vaata, ta on nii vormist väljas!“ Kullakaevurid peavad end kaasinimestest paremaks ning kuulutavad seda valjul häälel.

Samuti on nad tipptasemel manipulaatorid, kes oskavad võrgutada ja meelitada, et oma tahtmist saavutada. Enamasti kasutavad nad selleks oma keha koos muljetavaldava meelituste arsenaliga. Flirtimine on tugev relv, millega sihtmärgi südant pehmendada. Kullakaevaja kogub objekte. Kuna ta on pealiskaudne, väsib ta ruttu kõigest, kaasa arvatud meestest-naistest, kelle kulul ta parajasti vegeteerib. Ta tahab alati rohkemat ega kõhkle partnerit vahetamast lihtsalt kapriisi pärast. Peaasi, et uuel objektil oleks piisavalt raha. Et sellist materialisti enda kõrval hoida, tuleb talle pidevalt võimaldada kõike, mida ta hing ihkab.

Üks kindel märk, mis peaks rahakal inimesel häirekellad peas helisema panema, on see, kui uus kallim talle pidevalt korrutab, kui ebaoluline on nende vanusevahe. Eriti siis, kui ta on palju noorem. Materialistile ei lähe korda teiste kommentaarid ja arvamused, teda huvitavad ainult tema enda pealiskaudsed soovid. Sellepärast võib ta endale valida tunduvalt vanema partneri. Peaasi, et too oleks rikas ja valmis tema tahtmisi täitma. Ning kõige suurem ohumärk on Spindeli sõnul stabiilse sissetuleku puudumine. „Kullakaevuril pole kindlat töökohta või räägib ta tööst põlgusega.“ 

Endine FBI agent ja psühholoogiauurija Jack Schafer kirjeldab oma raamatus „Suhete võti“ kujukalt, kuidas kogenud manipulaatoril on võimalik vähem kui kümne minutiga võita teda huvitava inimese usaldus. „Ta osutab teisele täielikku tähelepanu. Hoiab pilkkontakti. Kuulab. Arutab oma vestluspartneri tundmusi. Kaasvestleja usalduse pälvimisel ongi kõige olulisem teisele rääkimisvõimaluse andmine, tema kuulamine teda katkestamata, samuti teisele mitteverbaalsete märguannete lähetamine, mis näitavad, et tema räägitu huvitab manipulaatorit,“ kirjutab Schafer. Edukas suhtleja oskab tema hinnangul vestluses suurepäraselt kasutada tunderõhulisi avaldusi stiilis: „Kindlasti pidid sa kõvasti tööd rabama, et selline positsioon saavutada.“ Sellised avaldused lähetavad teisele sõnumi, et tema olukorda mõistetakse ning saadakse aru, kui tähendusrikas on tema öeldu. Nii rahuldatakse teise vajadus tunnustuse ja tähelepanu järele ning tõstetakse ta enesehinnangut. Pole siis ime, et selliste väikeste avaldustega on võimalik oma sihtmärk täielikult ära võluda.

Naispetis on enamasti mehest noorem ja väga ilus

Naispetturite käitumist uurinud teaduskirjanik Riku Salmivuori avaldab Ilta Sanomatele, et kõiki petiste ohvriks langenud mehi ühendab üks asjaolu – nad sõlmisid tutvuse endast noorema ja piltilusa naisolevusega. „Meeste petise küüsi langemise saaga algab tavaliselt sellest, et oma tegelik paarisuhe ei rahulda neid ning netist otsitakse teravamaid ja põnevamaid elamusi. Mees võib elada pealtnäha õnnelikus kooselus aasta(kümne)id, kuid ootamatult loovutab petisele kõik oma säästud. Muidugi on petistele altid ka need mehed, kes tõesti ihu ja hingega endale kaaslast otsivad, tõdeb Salmivuori.

Meesnetipettureid on palju uuritud ja neist on ka rohkelt kirjutatud – peamiselt sellest, kui kannatlikud ja meelitavad nad on, kui hästi oskavad ohvri ümber sõrme keerata. „Naispetistel nii palju kannatust pole. Ning ehkki kaaslast otsivad mehed võivad olla teadlikud sellest, et petised võivad nendega suhet himustada, ei usu nad kunagi, et pettus neid tabab. Nad avaldavad oma tegeliku ees- ja perekonnanime, ameti ja aadressi.

Sagenenud on juhtumid, kus mees saadab naise palve peale pahaaimamatult endast intiimseid fotosid ja langeb väljapressimise ohvriks – naine ähvardab saata need pildid tema perele, sõpradele ja kolleegidele, kui ta fotode eest küsitavat summat ei maksa, kirjeldab Salmivuori.

„Sulgusin endasse ja kartsin kõiki naisi.“

Kristjan (41) läks juba keskkooli ajal tööle ja sai 20ndates rahvusvahelise suurfirma siinseks juhiks. Nüüdseks on tal kolm ettevõtet. 30ndates oli ta pikalt üksik, sest ei usaldanud naisi, kes tema vastu huvi ilmutasid. „Mind pani imestama, et kui seltskonda sattusin ja hakkasin mõne kena naisega juttu ajama, tuli üsna ruttu küsimus, kui palju ma teenin. Piisas mul öelda, et pigem korralikult, kui naiste naeratus ja innukus kahekordistusid,“ muigab Kristjan mõrult. „Kui vastasin, et saan keskmist palka, vaibus vestlus üsna kiiresti.“

Üks suhe arenes pisut kaugemale, ent lõppes pettumusega. „Kui neiu nägi, et mul pole rahamuret, muutus ta lihtsa olekuga tütarlapsest bravuuritsejaks. Ta ei leppinud sellega, et vaatame kodus filmi – kogu aeg tuli väljas käia, ja ikka kallites kohtades. Lõpuks teatas aga, et tahab töölt ära tulla. Sain aru, et tal ei ole mingeid oma ambitsioone.“

Kristjan ei lasknud endale pikalt kedagi ligi. „See oli lausa paranoia. Arvasin, et naisi huvitab lõpuks nagunii ainult raha, mitte mina ise. Sõbrad imestasid, kuidas mul pruuti pole, aga keskendusin tööle ja püüdsin sellest mitte mõelda.“

Just töö kaudu kohtas ta oma praegust naist ja lapse ema, kes viimaks jää sulatas. „Tegelikult pidin teda omajagu taga ajama,“ naerab Kristjan. „Ta töötab juhtival kohal, rahaliselt poleks ta kedagi enda kõrvale vajanud. Oleme sarnased inimesed ja mõistame teineteist. Ka talle meeldib vabal ajal tihti lihtsalt kodus olla. Nautida seda, et ei pea kuhugi minema ega kellegagi suhtlema.“

„Pruut kibeles spaasse, mina matkama.“

„Mu eelmine kallim tahtis vähemalt iga kuu spaanädalalõppu teha või mõne luksushotelli romantikapaketti võtta. Kindlasti tuli paari nädala tagant käia kallis restoranis söömas. Ta hindas mu armastust selle järgi, kui sageli ma talle seda võimaldasin,“ meenutab Priit (32). „Kui pakkusin, et läheks hoopis metsa matkama ja telkima – see oleks ju romantiline? –, ei tahtnud naine sellest kuuldagi. Tundus, et väline sära oli talle olulisem kui minuga aja veetmine. Mina oleks temaga koos lihtsalt tähti vaadanud ja maailma asju arutanud.“

Kaaslase, kellega tähti vaadata ja lõputult rääkida, on ta enda kõrvale ka leidnud. „Praegune naine oli nõus minuga koos välismaale kolima ja tööd otsima. Oleme koos palju seigelnud. Ta on vahetu ja siiras. Tean, et saan teda usaldada ja et ta ei mõõda mu tundeid rahas.“