KUMB SPIKERDAS? „Radar” ja „Pealtnägija” käsitlesid sel nädalal täpselt sama teemat! (6)

„Pealtnägija” vastutava toimetaja ja saatejuhi Mihkel Kärmase sõnul alustasid nemad selle teemaga juba jaanuari alguses ning et ka „Radar” sama vagu künnab, kuulsid nad eelmise nädala lõpus. „Suhtlesime ka kolleegidega „Radarist“, aga antud olukorras polnud enam kummagil võimalik tagasi pöörata ja pidime olukorraga leppima,” selgitab Kärmas. „Mõistagi me püüame vältida teemade dubleerimist, aga mõnikord pole see võimalik. Kriitiline piir, kust enam tagasi pöörata ei saa, on see, kui hulk intervjuusid on juba salvestatud. Ka maksumaksja seisukohalt pole mõistlik, et me teeme tööd, kulutame vahendeid ning siis lihtsalt kirjutame korstnasse, kui keegi teine sama teemat käsitleb.”

Sarnaseid situatsioone tuleb tema sõnul aeg-ajalt ette. „Näiteks üllatas Eesti Ekspress meid hiljuti ühe kolmapäeva hommikul looga, kus Paavo Pettai rääkis väidetavast varjatud rahastamisest Keskerakonna reklaamikampaaniate kaudu, mille kohta me arvasime, et see on ainult „Pealtnägijas“. Meil polnud sellises olukorras muud midagi teha, kui lugu ikka õhtul eetrisse panna, ja me ei võta seda isiklikult.”

„Selline olukord, et keegi teise tagant loo varastab, ei ole meie tüüpi saadete puhul sisuliselt võimalik, sest tööprotsess on nii ajamahukas. Et näiteks vaatad konkurendi reklaami ja siis vormistad üleöö endale loo, ei ole selliste telelugude puhul tehniliselt võimalik,” kinnitab Kärmas.

„Radari” peatoimetaja Kärt Anvelti sõnul ei ole selline olukord loomulikult ideaalne, kui üks ja sama teema on eetris kahes järjestikuses uuriva ajakirjanduse saates, kuid antud juhul olid mõlemad toimetused juba piisavalt pikalt tööd teinud. „Nii lihtne see oligi. Mõlemad toimetused – „Radar” ja „Pealtnägija” – said sellest, et mõlemad tegelevad ühe ja sama teemaga, teada möödunud reedel. Helistasime üksteisele ja leppisime kokku, et mis siis ikka, sellel korral läks nii, teeme mõlemad oma töö lõpuni ja saatelõigud lähevad mõlemas saates eetrisse. Kes millise fookusega tegeles või kellel millised allikad olid, me kumbki ei teadnud,” selgitab Anvelt.

„Seega, „Pealtnägija” ei võtnud üle „Radari” lugu ja „Radar” ei võtnud üle „Pealtnägija” lugu. Televisioonis, vähemalt selliste saadete nagu „Pealtnägija” ja „Radar” puhul, polegi võimalik kellegi lugu n-ö üle võtta, sest võttegraafikud on ees, võtted ise, loo kokkupanek ja montaaž võtavad piisavalt kaua aega,” välistab ka Anvelt selle, et keegi oleks kelleltki idee varastanud. Mis teha –arvestades muu hulgas Eesti väiksust, on selliseid olukorda ette tulnud varem ja tuleb ka edaspidi.

Ka Anvelt toob näiteks Paavo Pettai intervjuu, mis ilmus samal hommikul Eesti Ekspressis, kui „Pealtnägijas” õhtul eetrisse läks: „Pealtnägija” ei võtnud lugu üle Eesti Ekspressilt, sest nagu viitasin – teleloo tegemine on pikem protsess. „Pealtnägijal” oli see materjal juba varasemalt salvestatud.”

Nii „Radari” kui ka „Pealtnägija” sellenädalastes saadetes paljastati, et Eestis töötab perearstina terviseameti „musta nimekirja” kantud arst, kes usub alternatiivmeditsiini, pooldab MMSi, ei usalda antibiootikume, vaktsiine ega muid ravimeid.