Saund

Metsatöllu 20. sünnipäeva puhul räägib Lauri Õunapuu, kuidas bändi laulutekstid sünnivad

METSATÖLL 20 | Lauri Õunapuu: globaliseerumistank on liikvele läinud ning oma keeles laulmine ei ole millegipärast enam loomulik (10)

Terttu Jazepov, 23. veebruar 2019, 00:01
TÄHTPÄEVALISED: Metsatöll annab täna õhtul Rock Cafés oma 20. tegutsemisaasta ning uue albumi puhul koos Tiit Kikase ja Eesti rahvusmeeskooriga kontserdi. Fotol praegune koosseis: vasakult Lauri Õunapuu (rahvapillid), Tõnis Noevere (trummid), Markus Teeäär (kitarr, laul) ja Raivo Piirsalu (basskitarr, laul).Foto: Erlend Štaub

„Näen mõnikord laulutekste unes – keegi tuleb ja laulab või etleb need laulud ette. Unustan nad seejärel ning kunagi, kui kirjutama hakkan – liiga tihtigi viimasel minutil muusika jaoks –, meenub, et see tekst on kusagil unenäos juba olemas olnud,“ räägib Metsatöllus rahvapille mängiv ja laulutekste kirjutav Lauri Õunapuu.

Kuidas üks laulutekst sünnib?

Tekstid sünnivad erinevalt. On neid, mis on kusagil kukla taga juba olemas, on neid, mida tuleb olemasolevatest luuletustest toimetades taga ajada. On ka neid, mis saavad paberile siis, kui kogu lugu on juba stuudios salvestatud, ning vahetult enne laulmist on tarvis üht-teist meloodiasse mahutada nõnda, et ka Metsatöll ise seda usuks.

Mulle endale meeldib, kui laulutekst on eraldi loetav luulena – et tema sügavus või mõte ei lähe kaduma, kui teda puhtalt tekstina lugeda. Laulutekstid, mis sünnivad muusikast eraldi, meeldivad mulle tihti rohkem – nende suunda ei mõjuta muusikaline seade või esituslaad. Ent kui kord sõnad, muusika, seade ja kõik muu kokku saavad, tundub juba võimatu neid lahutada.

Olen mõelnud, milline on Metsatöllu muusika funktsioon, tema otstarve, ning kas oleme seda oma laulutekstide valikuga muutnud. Tõsi, tekstid on üsna erinevad – on naiivseid, tõsiseid, plakatlikke ning mitmetasandilisi tekste, ent laulutekst on see, mis kodeerib muusika kuulajat – järelikult saame enda muusikaga muuta maailma. Seetõttu peab hästi tähele panema, mida oma tekstides öelda tahame – laulusõnadel on suur vägi.

Metsatöllu uuel albumil „Katk kutsariks on lugu „Ballaad punastest paeltest. Kirjelda, kuidas sa sellele sõnad kirjutasid.

„Ballaad punastest paeltest“ on tegelikult tõestisündinud lugu. Mulle meeldib kirjeldada situatsioone ning rääkida lugusid, mis on ajaloos või meie ümber siinsamas äsja juhtunud, ent ma tavatsen neid lugusid kõnelda sümbolite kaudu. Sarnaselt nagu jutuvestjad läbi ajaloo seda teinud on – meile tunduvad need lood uskumatud, ent jutuvestjal pole lugu rääkides õrna kahtlustki, et täpselt nii see juhtus, sest ta teab midagi, mida kuulaja ei tea.

Punaste paelte lugu on unistajast mehehakatisest, kes kohtab oma teel imekaunist neidu – neid ei ole õel, ent tema loomuses on sellised tegelased nagu see noormees oma teelt koristada. Kuid on ka teine pool – too, kes ihaldab seda noormeest endale. Niisiis valib ta mõlemad teed – võrgutab ja seejärel hävitab. Loomulikult pole nendest punastest paeltest, mis kodused armsamad on noormehele  sääraste tegelaste eest kaitseks randmete ümber sidunud, mingisugust tolku.

Loo sõnad olid mul peas olemas juba ammu. Õigemini kogu tegevustik, sest see on ju ülekantud tähenduses päriselt juhtunud – teadsin täpselt, kuidas rappa minnakse, mis seal juhtub ning milline näeb välja virvatule-neid, kuidas lõhnavad suvised laukad ning ruuge värske veri turbasamblal. Kujutasin ette, mida tegelased sellises situatsioonis lausuma peaksid. Ning tekst oligi valmis, kirjutasin ta lihtsalt üles.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

1. juuli 2019, 09:54
TAAS AMEERIKASSE: Metsatöllu kutsus seekord tuurile kaasa Venemaa kultusbänd
29. mai 2019, 12:28
Metsatöllu liige teeb koostööd maailmakuulsa trummifirmaga: kui nad lepingut pakkusid, hüppasin rõõmust lakke
25. veebruar 2019, 00:01
METSATÖLL SAI 20: „See on ürgne vägi, mis hoiab meid koos!“
24. veebruar 2019, 10:10
SUUR GALERII | Metsatöll tähistas 20. tegutsemisaastat võimsa kontserdiga

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee