see ei tähenda, et film, mis räägib elu seisma jäämisest, seisma peab jääma! Selles ongi andetuse konks: andetu autor ajab need kaks asja segi omavahel ja ongi tulemus keskpärane.
See, et sinul on alaväärsuskompleksist tingitud sisemine õelus, ei tähenda, et kriitika filmi suunas olek ebaõiglane; samuti ei oma mingit seost see jutt Eesti väiksusest sellega, kas režissöril on annet ja sisemist arusaamist, mida ta siiski ekraniseerib. Asi on oskuses, tegelaste mõistmises ja andes midagi teha. Seda ei osta ei suuruse ei rahaga.
Igav ja veniv film, rohkem dialoogi, rohkem teemaarendust. Visuaalne pool, näitlejatöö täiesti super, üldse ei viriseks mingite pisiasjade kallal. Kevade säilitab kindlasti Eesti parima filmi tiitli.
Hea on muidugi kritiseerida seda, et film oli kõrvale jätnud Andrese sisemise dilemma, aga kuidas näidata filmis üldse just sedasama asja- SISEMIST dilemmat. Raamatus on lihtne- autor kirjutab lihtsalt pikalt ja laialt välja kõik, millest karakter mõtleb ja mida ta tunneb. Aga filmilinal oleks nadi jälgida seda, kuidas puudub sõnaline dialoog ning esitatakse vaid pilti tegelasest ning loetakse peale tema mõtteid. Ülesehituselt nagu mõni lastesõbralik loomadokumentaal, kus jutustaja räägib loomade eest justkui esitaksid nemad mõtteid.
Enneolematult hästi tehtud film oli. Väärib mitut vaatamist
Lokk ajab pada. Ei märganud filmi juures mitte ühtki neist loetletud vigadest. Kõik oli lihtsalt võimas! Olin enne kõik arvustused ja ka Loki kriitika ära lugenud, ning läksn filmi vaatama eelarvamustega. Otsisin filmi vaadates sihilikult neid puudujääke aga neid lihtsalt polnud. Suurepärane film ja soovitan kõigile. Minge kindlasti vaatama, kes veel näinud pole. Kui peaks millegiga võrdlema, siis näiteks sellega võrreldes on Seltsimees laps lausa käkk kuigi peaks olema lihtsam teha kuna filmis näidatud aeg on palju lähemal ja peaks olema lihtsam luua.
Paistab, et jälle üks tarkpea, kes ei ole raamatut lugenud. Kuhu kaevati kraav ja mis eesmärgil??? Mitte keegi ei kuivendatud sood. Kas talude maad olid ka ilma nööride jändamiseta mõõdetud???
Pole kahjuks filmi vaadanud, aga fragmentide põhjal võin öelda, et esimesena häirisid Krõõda tänapäevaselt raseeritud kulmud. Maanaine sel ajal ei näinud kindlasti nii hoolitsetud välja.
Aga minu jaoks ei jäänud midagi seisma,tegevus läks aina edasi! Kriitiku töö ongi kritiseerimine,aga palun ka mitte liiale minna.Film SUPER, näitlejad SUPER, grimm ja tegevus SUPER! See on minu kui tavavaataja muljed! Ei maksa kriitikul oma ametit nii tõsiselt ka võtta,et kohe PEAB vigu leidma. Natuke kiitust oli ka! Kallis rahvas,tehtud on suur töö ja nautige selle vaatamist.Mitte keegi pole meist sellel ajal elanud ja mitte keegi ei oska seda aega täpselt kopeerida.Ärgem otsigem alati vigu,sest näiteks minu ja kriitiku maitse on ka väga erinev! Nautige vaatamist !
Mitte ainult selles filmis.22. veebruar 2019, 08:50
Eesti filmide probleem ongi selles, et pea igas filmis jääb aeg seisma. See on Eesti filmide omapära. Ükskõik, milline tegevus käimas, hakatakse ühtäkki mõtlema ja mõistukõnet pidama. Vaataja arvaku ära, miks film käib aga midagi edasi ei toimu.
Kitiseerida saavadki need, kes on teost lugenud. Isegi verinoored, kes on kõik osad läbi lugenud, võivad mitte aru saada kõigest. 'pesto' kriitika seisneb siis selles, et peab Lokku vanaks ja väsinuks :-)
Mul tekkis jälle kahtlus, selle silmapiirini ideaalselt sirgelt kaevatud kraavi suhtes, mida oleks olnud raske saavutada isegi kaasaegse tehnikaga? Kas soo kuivendamisel see nii tähtis ikka oli ja kas viitsiti nööride jms jännata?
kunsthabe ja linnamhe mudaga mäkerdatud beebisile näolapp on vaid pisikesed möödalasud. film on pungil palju suuremaid ja sisulisemaid möödapanekuid, mis häirivad.
Minu arvates ebaõiglane hinnang Lokki aadressil. Ta ju ei ütle, et film on halb. Professionaalina juhib ta tähelepanu detailidele, kuidas oleks saanud filmi muuta teose ideaalseks.
Meie austatud filmiekspert on viimasel ajal päris kurjaks muutunud. Viimati ei meeldinud talle Eestlanna Pariisis. "Tões ja õiguses" ei häirinud mind droonivõtted, habemed, juuksed, riided. Samuti ei pannud tähele, et film nagu seisma jäi. Ainuke asi millega võib veidi nõustuda on kõrtsi laulukoor, mis tundus kummalisena. Samuti olen sellega nõus, et eesti filmidele rahastust on juurde vaja. Aga see oli juba terve eesti filmikunsti teema. "Tõde ja õiguse" filmis meeldis mulle väga, et ei olnud ülemäärast tossu ja värvid olid ilusad selged. Pahatihti keeratakse ajaloofilmides värvid maha.
Kui see film ka ei kõlba, siis on kogu ülejäänud Eesti film ju täielik p ask. Tegelikult on see ilmselt parim Eesti film, mis ilmselgelt jõuab rahvusvahelisse levisse. Habemekarvad pole probleemiks!
ja kraav on ka jumala valesti kaevatud. Aga Lokki vaevab professionaalne kretinism. Kui rahvale film ullult meeldib, siis järelikult on hästi tehtud. Kuigi rahvas on... harimatu ja pole lugenud ega aru saanud ja teeb nägu, et see ongi tema juur, millel eestlus istub.
Minuarvates üks parimaid Eesti filme ja nõme niimoodi pisiasjade kallal närida! See suutis liigutada hingepõhjani ja emotsioon oli väga tugev peale filmi.
Küüditati!? Mille või kelle kohta sa kommenteerid ja oled sa ikka kaine? :) Mis seal siis põnevaks pidi minema... Ma arvan, et sa peadki tubakaga nõus olema. Tubaka nimi kõneleb juba enda eest :)
Ei näinud filmis ühtki abielunaist katmata peaga. Andres on mütsita kõrtsis, kohtus ja kirikus, õues jäi silma kahel korral - poega sõjaväkke saates ja lõpus (ei hakka ümber jutustama), aga mõlemal juhul oli režissööril vaja suurt puhast näoplaani, mitte etnograafiliselt korrektset mütsinoka varju. See on ju kunstiline film, mitte arvatavate (!) rahvarõiva kandmise reeglite käsiraamat.
Ma kuulasin hommikul raadios seda kommentaari. Arvustaja ajas väga tuntud näitleja nime segamini (Simmul-Sammul) ja suutis muuhulgas kasutada väljendit "ja noh see.... Mari mees." Läksin siis hingevärinal vaatama, et no kas on nii kehva. Ei olnud. Minu jaoks oli väga kõnekas film, mis rääkis meie tänase päeva Eesti eluga ehk võimendas Tammsaare tekstis just meile arusaadavat. Ja fimi teine pool oli kõnekas ja valus. Ei olnud sellist hetke, kus tähelepanu oleks läinud näitlejatelt taeva teostamise tehnilistele üksikasjadele.
Mis kostüümidesse puutub - pole filmi veel näinud aga piltidelt hakkab silma, et paljud mehed sealhulgas ka Andres, käib ringi palja peaga ja naistelgi pole alati rätti peas. Tollal oli tavaks, et mees ei läinud mütsita välja ja naine katmata peaga. See oli üldiselt väga taunitav. Ruumi sisenedes võeti müts peast, abielunaise pea jäi kaetuks ka söögilauas. Üldjuhul hakkasid mehed tasapisi paljapäi käima kusagil viiekümnendail. Tänapäeval võib mütsiga meest näha isegi söögilauas - ameerikalik?
Täitsa nõus. Vaatasin nii plju kui vähegi suutsin, aga lõpuni ei suutnud, sest mu meelest oli film lihtsalt niiiiii pööraselt i g a v! Seal polnud ju mingit pointi, et läheb aina põnevamaks, et kohe kohe toimub midagi..... no mitte midagi. Puht propagandistlik film -- et vaat niimoodi küüditati -- ja loomulikult kõik prominendid peavad kiitma. Jah oli igav see film. Lihtsalt igav.
Ikka täiesti rumal on väita, et "tänapäeva noortel pole aega nii pakse raamatuid lugeda". Kui lugeda ei soovita siis ei soovita. Ajaga pole siin miskit pistmist. Filmi kohta vist esimene negatiivne arvustus.
Miks praegusel ajal upitatakse juhtideks vaid noori?21. veebruar 2019, 17:29
Seda teost oleks pidanud ekraanile toodama ajal, kui vanad tegijad (Ulfsak, Üksküla, Unt...) veel elus olid ...või usaldama lavastamise kogenud Petersonile, Kergele või Karusoole.
Kui kohutav on Tiina Loki arvamus. On kurb kui pead pettuma inimeses kes näis asjalik - õiglane ja saad teada et hoopis õhkab tundetust ja kadedust ja ebavajalikku jorinat.
Häbi Tiina Lokk.
Esindad seda osa eestist kes oma rahvale häbi teeb , see osa mis ei näe kunagi head ja otsib aina "vigu" kõiges. No issand, kui on tegu surma ja leinaga siis tempo peabki langema. Muidu oleks see kohatu ja südametu. Ometi ei langenud ta selle võrra, et see kuidgi filmi vaatamist igavaks oleks muutnud. Mitte üks gramm !!!
kriitika on antud juhul aus. eesti filmidest samas enamik ei lähegi liikuma. ainult seisavad. niiet, eks seegi juba ole megasaavutus, et krõõda surmani asi liigub.
Kuidas keegi suudab lugeda tammsaaret? See on nii rõve ja igav ja lausa vastik. Proovisin kuulata nõmmeraadiost, no pool suursin suur surmaga 1. osast. Mingil juhul ei lähe ma seda jama kinno vaatama.
Kriitika õigustatud, uut Eesti klassikat kahjuks ei sündinud nagu Kevade või Viimne reliikvia. Tõde see, et noorele mehele käis projekt üle jõu, punkt.
Kellelgi ei tule tänapäeval pähe kritiseerida pisivigasi Eesti kullafondi kuuluvast Kruusemendi triloogiast. Sügise filmis me näeme 80 ndate elektrilüliteid ja külmkappi; filmis Suvi on peale taastamist kõikjal näha elektriliine ja tagakaadris võime märgata sõitmas autot, tolmupilv sabas; Kevades peab "uus" Toots lume asemel kepslema tuletõrjevahus. Rääkimata sellest, et Ita Ever on nii Arno, kui ka Kiire ema. See mis "Tõde ja õigus" filmist saab, näitab ainult aeg.
Kas on ikka õige ja vajalik, et filmi nii palju kritiseerida kohe alguses kui enamus inimesi seda veel näinud pole. Arvan, et paljud ei oskaks neid puudusi üldse tähele panna, sest keegi meist pole selles ajas elanud. Ma ise tahaksin väga juba filmi näha, kuid "tänu" Teile suhtun juba praegu teatud eelarvamusega. Laske kõigepealt vaatajatel otsustada. Ärge rikkuge vaatamisrõõmu juba enne ära.
Kriitik või mitte aga enne ini meste filmi nägemist on nii kiitvad kui laitvad ütlused meeleolu häirivad.Loodan, et mõni ei jäta vaatamata. Lähen filmi suure huviga vaatama.
Tanel Toomi esimene täispikk film,ja mis siis!Krii- kute ütlusi enne nägemist teada saada on alp.Ütlused võiks avalikuks saada kuu aega hiljèm,või loetuks päev või paar hiljem,et oleks millega võrrelda,kaa- sa mõelda.
Aeg näitab, mis filmist saab. Kindel, et ootused on liiga kõrgele kruvitud (sajandi film jne). Mul näiteks ei tekitanud Seltsimees laps hingevärinat. Mida vaatan aga kas või 50-ndat korda, on "Kevade"!
ka kommentaarid sätitakse kellaajalisse ritta, sellisena, kus mingile kommentaarile kirjutatud vastus on järsku kes teab kus, pole sel kommenteerimisel mingit mõtet. Pange see kommentaarium juba päris kinni.
"...nagu ma oleksin 50ndate teatritükki vaatamas" (T.Lokk). Võib täiesti nõus olla. Eestis puuduvad hetkel kahjuks näitlejad, kes filmis ei näeks välja nagu esinetakse teatrilaval. On mõni erand. Näiteks Avandi abikaasa mõnes "Kelgukoerte" seerias, Matvere, kes mängib iseennast, P. Kalda ja rohkem ei meenugi.
Ei ole jah...okei,mõni meelelahutuslikum klassika veel ehk,kuid muidu mitte.Mingi aeg üritasin tutvuda vene uuemate filmidega,peale kaht esimest enam ei suutnud:jõhkrust,brutaalsust,hoolimatust,ebainimlikkust paksult täis....ka meie kõige depressiivsemad filmid tundusid nende kõrval trillalla-trullalana.
Kas ikka peab kogu aeg kõikke pisendama ja alavääristama???jahh,me oleme piiratud võimalustega väike riik ja suurtega samal pulgal olla ei saagi,kuid polnud me loodusfilmil kah midagi viga.Vaatasin just enne "tuulte..." filmi üht Soome loodusfilmi ja meie oma nähes olin üllatunud et vägs maha ei jäänudki.Mida sa ise olef suutnud luua või korda saata,et oma suurtele iidolitele ära teha??
"Tuulte tahutud maa" kiideti ka üles, kui Eesti parim loodusfilm. Tegelikkus oli see, et näidati rohkesti ulguva muusika saatel droonikaadreid. Ka meie loomaliigirikkus oli ekraanil nii ahtate. Vaadates teiste riikide loodusfilme (UK. Saksa, Prantsuse, Soome jne.) siis need on väga hästi tehtud! Näidatakse palju erinevaid loomi, kajastades nende igapäevast elu. Minuga on nõustunud paljud tuttavad, kui jutuks on tulnud meie loodusfilm.
"Tuulte tahutud maa" koosnes vaid õhukaadritest ja meil elavatest loomadest kajastati vaid näputäis. Vaadates, millised on põhjamaade loodusfilmid, siis seal näidatakse ikka väga palju loomi, alustades loomade toitumisest, sigimisest, lõpetades poegade kasvatamisega. Isegi Rein Marani loodusfilmid olid huvitavamad, sest seal näidati küll ühe looma elu, aga seda põhjalikumalt.
Venes ühtegi normaalset filmi pole21. veebruar 2019, 14:50
Praegult venelased vahivad ja luksuvad rõõmust "tank T-34".Selle filmi vaatamistest saaks teha nii õuduka kui ka naljafilmi. Issanda loomaaed on mitmekülgne...
Elu ei jää seisma, kui ÕL ´maha sureb21. veebruar 2019, 14:41
Siin oli mitmeid häid arvamusi filmi kohta, mida paljud premeerisid plussidega . Krt. 2 tunniga on õhtuleht seda kommentaariumi juba 10 korda nullitud. Kas TeAhvid siis seal aru ei saa, et see on sellisel kujul nüüd nagu peldikusein. Punkt.
Üks ilupildike ,mis tahaks ümbertegemist, on steriilne ja soomlaste ees üdini küürutav (isegi soome sõjamehed olid stiilsetes rõivastes) "Nimed marmortahvlil", mille üüratud vaatajanumbrid on üüratud seetõttu, et lapsi viidi sinna koolide kaupa sunniviisiliselt.
Kui seal ka mingid pisivead ongi, siis aja möödudes ja filmi vananedes need kaovad. Nii nagu mina olen Oskar Lutsu "Sügis´e" filmi vaatamisega juba ära harjunud. Mäletan, kui film "Sügis" välja tuli, siis ma ei suutnud üldse taluda, et Kiire ema mängis seal pisike, kõhna, kriiskava häälega ja tumedapäine Ita Ever. "Kevades" oli Ita Ever ju Arno ema. "Suves" oli ju Kiire ema heledapäine, täidlasema kehaga malbe häälega osatäitja.
Sõjaväes oli kino kõigile sõduritele kingitus kui sai end välja lülitada. Juhuslikult saadeti meile 2 korral Molotšik iz Mjaekjula. Ma elus rohkem häbi tundnud meie "kultuuri" pärast. Kujutan millised irvitused kutsub esile November ja nüüd uus sama klassi film... Käsi peaks liikuma kabuuri suunas nagu ütleb klassika.
Kuna olen Tiina Loki eakaaslane, siis saan sellest täielikult aru,millest ta räägib. Tänapäeva noore inimese jaoks jääb see niivõrd kaugeks, et ta ei oska ette kujutadagi, kuidas siis elati ja räägiti. Mulle hakkas silma veel see, et räägiti suures osas tänapäeva eesti keelt- võib-olla oli see vajalik selleks, et kõik aru saaks, aga nagu ma mäletan, siis Tammsaare kirjapandu oli ikka vanas ajastukohases keeles.No mõnda sõna kasutati ka vastava ajastu murdes, kuid see puhas hea diktsiooniga keel kuidagi ei tekitanud seda ajastu hõngu, mida romaani lugedes omal ajal sain. Kuidagi väga võlts oli.
Filmihuviline juba maast madalast21. veebruar 2019, 14:11
Ei ole seda filmi veel näinud, aga kardan, et Tiina Loki kriitika võib tõele vastata. Filmitegijad kiidavad meedias filmi super heaks, aga hiljem vaatajana tõded, et polnudki nii hea kui kiidulaul seda lubas. Nii nagu polnud see "Klassi kokkutulek" või "Tuulte tahutud maa" ikka nii hea, kui enne linastumist kiideti.
Pole seda filmi veel näinud- seega kommenteerin üldiselt.
Pr. Lokk kirjeldab õigesti tänapäeva filmide suurimat puudust- steriilsust. Vaid veel vanemates (tihti vene sõja-)filmides tunned, kuidas higi, vere ja püssirohu hais tungivad lausa läbi ekraani vaatajasse. Kuidas peale joomingut või lahingut on tegelased paistes, habetunud ja räpased. Kuidas jalad haisevad ja sokis on auk ja et pluusikrae määrdub õhtuks. Elu on elu ja igale oma. Kes peab klantspilte suureks kunstiks, kes nokib oma ivakese auravast sõnnikuhunnikust.
“Klassikokkutulek" ja "Tõde ja õigus"? Appi! Kuis selline mõte üldse pähe sai tulla!
Ma ei panegi neid ühte patta. Ma kirjutasin, et sooviks Tiina Loki arvamust filmi “Klassikokkutulk” kohta.
Sooviks Tiina Loki arvamust Klassikokkutulek 3 kohta.
Mis puutub “Tõde ja Õigus”, siis tip top film. 2 tunni 40 minuti sisse on kõik oskuslikult ära paigutatud. Näitlejatööd suurepärased. Tänapäeva inimesed ei pane neid väikeseid viperus tähelegi. Ei viitsi neist keegi raamatuid lugeda, nüüd vähemalt vaatavad filmi ja saavad eestlastest aimu.
Eesti kirjandusklassikutest loen meelsasti ainult Lutsu,Tammsaare,Vilde on masendavad.Kooliajal sain kirjanduses kahe,kui õpetaja küsimuse peale,mis mulle kõige enam mõjus Vilde teoses "Külmale maale",vastasin,et kuidas saab Jaan viie kopikaga kõrtsus kärakat panna!
No minu Eesti kirjanduse õpetaja oli küll nii tugev, et 1953-57 aastatel "Tõe ja õiguse" MEILE PÄHE TAGUS.Tunnikontrollis küsiti nii Eespere koera nime,kui muid pisidetaile.Aga loo saome selgeks ja ekskursioonile viidi meid ka Vargamäe radadele, ma polegi seal hiljem käinud, täisealisena olen kõik osad kenasti üle lugenud ja esimest ning IV osa korduvalt.Läheb ikka väga hinge!
Kas ikka oli nii? Minu jaoks hakkas tegelik film peale just Krõõda surmaga. Mis puudutab kostüüme jmt, siis ei oska kommenteerida, s.t ei hakanud häirima. Mis puudutab Andrese karakterit: kui mina uuriksin pinevalt eelkõige tegelaste riietust ja eristuvat Vabaõhumuuseumi hoonet, siis ei jõuaks vist tõesti karakteri tegelikku arengut jälgida.
Filmilint on muutunud kvaliteetsemaks, võrreldes möödunud aegadega. See toob ka kõik vead välja. Hobusekünd, kohe näha, oli tehtud 6 hõlmalise Kvernelandi adraga. Aga ajastu, mida filmis kujutati, oli vähemalt õige. Tobe olnuks, kui Pearu Murakas ja Andres Paas oleks omavahel suhelnud vaid Skype teel.
to: Kus siis enne need kõiketeadjad targad olid?/ täna, 13:0121. veebruar 2019, 13:13
ei mingit Kalevipoega! Siis tuleks selgelt välja, missugune juhm kurjategija on Kreutzwaldi luulelduses meie nn.rahvuskangelaseks tehtud! Ei taha! Tegelikult ei ole Eestil tolle Kalevipojagagi suurt mingit pistmist, mõned väikese piirkonna muistendid vaid, enamus on väljamõeldis Karjala lugude baasil... Kalevipoeg aheldati põrgu väravasse nagu kurjategijatele kohane ja tagasi lubas tulla Kalev!
Pedas toodetud kinumehaanikud ongi sellised noor maimikud, tolgud ja keedused.
Kõik ühte nägu. Kevade tegijad käisid enne ikka koolis seda asja õppimas!
Kus siis enne need kõiketeadjad targad olid?21. veebruar 2019, 13:01
See film on ju selle meeskonna nägemus. Keegi elavatest pole elanud sellel ajal ja see aeg oli nii tume ja raske. Miks siis vanem põlvkond ei ole teinud seda filmi. Isegi kooli ajal ei viidud lapsi sinna kanti ekskursioonile.
Keegi ei keela teha uut ja paremini. Samas jään ootama , millal keegi julgeb Kalevipojast filmi teha, tuleks ju tõeline äkson.
KOMMENTAARID (133)