Kuidas Noarootsi tamm ehitamata jäi (3)

1937. aastal otsiti abi riigivanem Pätsilt. „Tammi või silla ehitamine on taas liikuma hakanud. Haapsalu linnapea Hans Alveri algatusel on koostatud juba vastavad projektid ja mõõdetud mere sügavust. Riigivanem oli asjast elavalt huvitatud,“ kirjutab Maa Hääl.

Uuesti on tammist juttu ajalehes Uus Eesti 21. veebruaril 1939. Teedeministeerium oli just Haapsallu teatanud, et praegu küll pole raha, aga järgmise aasta eelarve koostamisel võetakse vajalik summa sisse. „Kuna aga meretammi ehitamisel selle taha jäänud lahesopp hakkab soostuma, peetakse soovitavaks, et tammi tagune maa-ala saaks kuivatatud,“ märgib ajaleht, pealkirjastades: „5000 hektarit merd kuivaks“.

1940. aasta jaanuaris on Postimehes juttu sellest, et Tallinna härrad käisid koos linnapea Alveriga kohal ja määrasid tammi sihiks Tahuküla–Uuemõisa vahe. „Ehitustöödega kavatsetakse alustada veel tänavu talvel. Ilma tasuta on lubanud appi tulla Noarootsi ja Riguldi valdade elanikud,“ ütleb Postimees.

Paraku tulid Eesti NSV ja sõda peale ja nii on tamm siiani ehitamata.