Eks venelased siinsete baltisakslaste pealt mõisaid ehitama õppisid. Elati peamiselt seisuste järgi, Venemaa talupojad olid kirjaoskamatud sajandeid kauem. Vene TV ajaloosarju võib pigem tõesugemetega propagandaks pidada.
Tammsaare vihkas Eesti riiki?? Üdini vale arusaam, Tammsaare armastas Eesti riiki kui oma kodumaad ja kodu aga tal oli valus vaadata-tunda kes ja kuidas selles vabariigis toimetati. Peale rahvusriigiks olemise polnud seal kiiduväärset suurt midagi. Ka täna on väga paljud Eesti riigis pettunud eeskätt just "riigitegelaste" kaudu. Võis olla pettunud Vargamäe olustikus aga ikkagi Vargamäed armastada. Nii me oleme ja elame.
Kivirähk andis Novembri jaoks kõva potentsiaali aga selle teostajad osutusid käkerdajateks. "Eestlaste aeglusele" kohaselt, nagu see läbi kogu meie filmikunstis prevalveeriv, on see tüdimuseni staatiline ja kandev idee mõistatuslik nagu meie parteide valimisprogrammid.
Kivirähk andis Novembri jaoks kõva potentsiaali aga selle teostajad osutusid käkerdajateks. "Eestlaste aeglusele" kohaselt, nagu see läbi kogu meie filmikunstis prevalveeriv, on see tüdimuseni staatiline ja kandev idee mõistatuslik nagu meie parteide valimisprogrammid.
Kivirähk andis Novembri jaoks kõva potentsiaali aga selle teostajad osutusid käkerdajateks. "Eestlaste aeglusele" kohaselt, nagu see läbi kogu meie filmikunstis prevalveeriv, on see tüdimuseni staatiline ja kandev idee mõistatuslik nagu meie parteide valimisprogrammid.
Nõmmiku filmid on muidugi nostalgia, aga nendes on seda helgust ja lihtsalt mõnusad vaadata, sisu kohati naiivne, aga aeg oli ka selline ,kus saigi naerda nende sotsialistlike tobeduste üle, kuid ilma kurjuseta, ilma rõvedusteta..
Näitlejad suurepärased.Ei pea mudas aelema ja ropendama, et elu ehe paistaks..!!
Puhas nostalgia! Iseenesest pole Nõmmiku filmid mingid šedöövrid. Kriitilisema pilguga vaadates ikka üpris nõmedad käsitööd aga kultuslikeks muutis need muude tollaste filmide taustal eripärastumine. Inimesed olid üdini väsinud "sisult sotsialistlikust, vormilt rahvuslikust" kinokunstist, Nõmmik jt. andsid uut ja lahedamat hingamist. Tänaseks on neist saanud üks suur nostalgitsemine. Eks need annavad ka puhkust kõiksugu märulifilmidest mis on "eetri" üle ujutanud. Pidevalt käib üls "kummide vilin, plekikolin, püsside paugutamine, lendavad kehad" kus kangelased tapavad rohkem kui pahalased.
olen selle ajastu laps,mida kajastati Seltsimees lapses ja see film oli ikka nn poole-kohaga ehe.See ei anna edasi seda aega, isegi mitte läbi selle lapse...korra vaatasin ja rohkem ei taha..
Kuidas teha rahvalikke filme ilma rämedalt ropendamata, allpoolnaba naljadeta, laipadeta, seksistseenideta, seda õppige Sulev Nõmmikult. Ja ühestki tema filmist ei ennustanud saavat kultusfilmi.
Raamat ei pruugigi kõige parem olla, aga materjali vägagi vaadatava filmi jaoks leidub selles rohkem kui küllalt, rohkemgi kui näiteks "Seltsimees lapses"
Eks nad ehitavad varsti ise endale ratsamonumendi. Hitt, kultus, hüper, super, enneolematu, seninägematu, esimest korda Eestis ja teist korda Tallinnas!!!!
No eks näis, kas jääb selliseks filmiks ,mida võib korduvalt TAHTA vaadata... Peale Novembrit on ikka häbi olla eestlane, üks kole rahvas, igas mõttes!
kui seda filmiks lugeda to 11.0120. veebruar 2019, 11:11
Olemas tõesti, aga mitte tavafilm Väikese Illimari radadel (1962)
Friedebert Tuglase romaani "Väike Illimar" dramatiseering
Dokumentaalfilm Väikese Illimari radadel Alustuseks matk Ahja, Friedebert Tuglase ja väikese Illimari lapsepõlvemaale. Tuglas loeb ette katkendi "Väikesest Illimarist", dramatiseeringus osalevad Ants Lauter, Astrid Lepa, Marrie Hardmaa, Rudolf Nuude, Ants Jõgi, Tõnu Aav, Kalle Jürgens.
Eks ta langeb samasse punti Libahundi ja Vanapaganaga, selle eelneva jutu põhjal küll mingit ilmaimet oodata ei maksa. Seoses aastapäevaga ehk külastatakse esialgu rohkem, aga kultusfilmi siit ikka kusagilt ei paista. Aga huvitaval kombel on kinomeestel kahe silma vahele jäänud üks teos, millest võiks tõesti kultusfilmi vormida. See on "Väike Illimar"
Aga ka järgmised osad on ju puhas saast. II osa teine pool on täiesti mõttetu. Oli ju rahvusliku ärkamise aeg, sellest mitte sõnagi, laulupidudest mitte sõnagi jne. III osa peaks prügikastis olema, seda jura punast nii kui nii keegi ei loe. IV osas saame tunda, kuidas Tammsaare vihkas eriti tugevalt iseseisvat Eesti riiki. V osa on lihtsalt üks sisutühi heietamine.
liiga depressiivne ja pikk film kultusfilmiks.keda see eestlase raske töö ja naabritega kaklemise vaatamine ikka nii väga huvitab.korra ehk kaed ja sellest piisab,igal aastal vaevalt et tahad uuesti seda näha.
Kohe kindlasti ei saa. Tõde ja Õigus on üles haibitud teos, mida enamus ei ole lugenud aga keegi ise ei julge seda väita. I osa peamine mõte on see, et töö peab olema raske ja ei midagi enamat. Lisaks veel üks naiste, laste ja koerte peksmine, sulaselt naise ülelöömine ja arulagedad "kontrahtid" nagu see, et võid tasuta minu maa peal kraavi kaevata jne.
enne olid resisöörid nüüd mõtlematud ärikad .see uus soust ei lähe kellegi peale.kino film peab olema lihtne ja ka hingele või huumoriga mida ka tava inimene aru saaks
Miks ükski kohalik seda talukohta ei tahtnud ? Peeti raskeks kohaks ja oli odavalt saada. Eestlane oli nõus sõitma sadade KM -te taha, et endale talukoht saada.
Kui palju on Tammsaare järgi lavastusi tehtud!! Filmist ei mäleta muud kui "Kõrboja peremeest". Just Vanemise lavastusest kujutan Krõõdana ette valgepäist vibalikku, iluga mitte hiilgavat Anne Maasikut. Näis, kuidas ma superkaunitarist filmi-Krõõdaga harjun.
Kõik me elasime tol ajal, me teame kõike mis oli....20. veebruar 2019, 09:39
Vot meie oleme nüüd need asjatundjad. Vaadake rahvusarhiivis sellist kohta nagu AIS ja kui veab leiate ehk teiegi mõne oma sugulase kohtus käimise dokustaadid. Lugege.
Pikad kirjeldused ja arutlused ongi hea raamatu juures need kõikse magusamad. Filmiga saab kõik korraga kätte, aga kas essentsina või kiirburgerina - see on iseasi.
Vaesed meie esivanemad, keeravad nüüd hauas, kui halvasti neist arvati.20. veebruar 2019, 09:35
Muuseas Tallinnast Keilasse oli kunagi tee ääres 18 kõrtsi, nende teenuste hulka kuulus ka kuumade kivide andmine rekke / saani, et jalad ära ei külmuks. Siis ju TELEKAT polnud. Aga laulupidu oli. Lauad lõigati ju käsitsi. Ühes kihelkonnas analüüsiti sadu lehekülgi surmameetrikat läbi aastate ja saadi keskmiseks elueaks 40 AASTAT, vot. Tsementi ka polnud, et ilusat vundamenti teha. Rikaste hoonete ehitamisel olid abiks välismaised töödejuhatajad ja suurem ehituskogemus, neid ehitati ka mitu aastat.
elu oli sünge ja raske. Polnud elektrit, masinaid ja inimesed surid noorelt. Just nägin, et üks mu noor sugulane minevikust suri 16 aastaselt pimesoole lõhkemise tagajärjel suvel kiirel tööajal.
Meil on Põhisedusest tulenev õigus oma arvamuse avaldamisele
Ka sina kasutad seda õigust üsna usinasti, kui julged sildistada kelle elu äpardunud või mitte....
Tere eesti rahvas. Tammsaare Tammsaareks aga film ei ole õnnestunud. Ei olnud see elu nii sünge nagu filmis on. Või olid noor ei paistnud välja. Minule tundub nüüd on see elu palju süngem millest tasuks üks hea sünge film teha. Saaks mandariinide asemel ka eripreemia. Head päeva.
Kui ma selle raamatu läbi lugesin, siis jah, oli sel ka sisu, aga ensmasti olid pikad kirjeldused ja see raamat ei meeldinud üldse. Loodan, et film suudab selle natukegi seeditavamaks teha. Noortel on ka uut põnevat kirjandust lugeda.
Nüüd on kindel, et needki vähesed õpilased, kes varem "Tõe ja õiguse" (kas või I osa) lugesid, ei tee seda enam, sest film annab kõik peeneks nämmutatnna paari tunniga kätte
Armas No, ilmselt oled sa siin maamunal juba mõndagi näinud ja tead, et igal poole ei vajata ei sinu arvamusi ega ka tundeid. Soovitan neid kasutada sihipäraselt ning tarviduse korral :)
Siiamaani pole aru saanud mis on A.H. Tammsaare loomingus paremat kui teistel selleaegsetel kirjanikel. Tõde ja õiguses ei ole midagi mida ma sooviksin tänapäeva ellu ja kui otsi negatiivsust siis on enamus sõjafilme/raamatuid paremad.
Arvake mida tahate. On tore. et tehakse Eestis filme emakeeles. Ja Tammsaare teosed on kodudes riiulites reas. Olen väga põnevil, lugedes jookseb ju ka oma pilt silme ees. Ja võttepaik on ehe. Mitte stuudios tehtud. Suur tänu ja palju edu. Ehk eestlastena tunneme endid ära. Aeg ja olud on muutunud, aga probleemid on samad ka tänapäeval.
Kõige viisakam oleks lasta sellel filmil ise ennast tõestada.Aga alati kipub paat sinna õudse kiidulaulu poole kaldu enne,kui muna on munetud ja sellest tibu väljas ja tollest kana saanud.Ette kiitmine ei tähenda head.
Tammsaaret lugedes oli see kujutlus sündmustest kuidagi helge, kuid siin treilerit vaadates oli kuidagi sünge ja hall. Tundub, et filmitud on sealsamas tares, mis on veel säilinud 150 aastat hiljem.
Loodan, et vanemad soovitavad oma lastel seda filmi vaadata. Tänapäeva põlvkonna lugemus teeb muret, kui just youtube'st ei näidata, siis ei ole ka olemas.
Usu
Sest isiklikult ei plaani isegi vaatama minna
Ei meeldi raamatu esimene osa, ei soovi kinos näha seda eestlase valu, häda, lollust, rumalust, kangust
NImelt! "Kevade" põhjal oli võimalik film teha jättes alles romaani sisu ja olemuse, sedavõrd rahvapärane oli Lutsu stiil. "Tõde ja Õigus" on nn. rakse raamat, nagu tädi armastas öelda kui lapsed raamaturiiuli kallale läksid, sellest on raske kassahitti vorpida ilma sisu oluliselt rikkumata.
et selle filmiga ainult moonutatakse Tammsaare geniaalset loomingut. Loen parem Tammsaare "Tõde ja õigust" tema romaanidest nagu siiani, selle filmi peale ei looda...
Ei saa! Pigem on rahva reaktsioon vastupidine! Treileri järgi oleks nagu tegu mingi teatrilavastuse ekraniseeringuga. Kui juhtute vaatama seda filmi siis küsige endalt, kas tõesti nägi tollane Eesti ja tollase Eesti inimesed sellised välja?
Mul on ette tunne,et saan tunda sellest "kultusfilmist" üksnes häbi.20. veebruar 2019, 05:50
Ainuüksi lohakalt tehtud urtsikud peavad näitama meie eelkäijaid käpartitena.. Kõrts on tehtud kui üksnes joomakoht,mida ta kunagi ei olnud..Tegijatel pole mingit arusaamist töötegemisest jne.jne.
KOMMENTAARID (107)