VANA BASKINI TEATRI LÕPP | Lavastaja Eero Spriit: ministeerium võttis suuna teatrite lõpetamisele (14)

„Lavastamisvõimalusi on meil ka mujal, kui ma isiklikus plaanis mõtlen, meil on Komöödiateater Hannes Villemsoni juhtimisel ja ka teisi teatreid, kus aeg-ajalt tehakse meelelahutuslikku teatrit ja komöödiat, aga suuremas plaanis muidugi on kahju, kui üks teater peab uksed kinni panema,” ei karda Spriit tööta jäämist. Küll aga on ta sellisest otsusest löödud.

„See toetus oli niikuinii nii väike, et imelik on see, et seda järsku enam ei jätkunud, samal ajal kui üldiselt summad suurenevad,” on ta hämmingus, tõdedes, et see oli ainult püsikulude toetus. Teater pidi suures osas siiski piletimüügi tuluga hakkama saama – ja saigi.

„Aga see on põhimõtteline otsus ka. Kuigi kirjutati, et ka ülejäänud kuus teatrit jäid rahast ilma, aga nende seas on palju selliseid, kes polegi varem raha saanud. On muudkui esitanud taotluse, aga pole raha saanud. Nende hulgas näiteks Polygon teater, mis on eksisteerinud üle kümne aasta ja pole kunagi saanud riigi toetust,” selgitab Spriit olukorda.

„Aga Vana Baskini Teater oli ainukene nendest, kes siiani sai, ja nüüd lõpetati ka see ära, nii et siin on ministeeriumil ilmselt mingi tendents nende teatrite lõpetamise suunas,” on Spriit veendunud.

Vana Baskini Teatri näol oli tegemist nii-öelda rahvateatriga, mis käis väikestes kohtades, et kultuurielu ka suurtest linnadest välja viia. Nüüd jäävad aga inimesed nendest etendustest ilma.

„Meie teater sõitis vaieldamatult kõige rohkem ringi ja mängis ka väikestes kultuurimajades, kus tõepoolest oligi vähe kultuuri- ja teatrihuvilisi. Mõnikord oli ainult 65 inimest saalis. Olen isegi mänginud enda lavastatud tükis, kui saalis oli 43 inimest,” tõdeb lavastaja, et siis oligi etendus miinuses. Kuid kultuurimaja juhatajaga vesteldes sai ta aru, et seal ei käigi rohkem inimesi, sest tegu on nii väikese kohaga, et ka kultuurihuvilisi on sellevõrra vähem.

„Tahes tahtmata Vana Baskini Teater tegigi teadlikult sellist tööd, et andis ka nendes kohtades etendusi, kus tüki kulud olid suuremad, kui piletitulu. See on ikkagi teatrikunsti ja kultuuri viimine sellistesse kohtadesse, kuhu suured teatrid ei saa nagunii minna, sest nende kulud on veel suuremad. Aga see toetus võeti ka ära ja mis teha,” ohkab Spriit kurvalt.

Tekkinud olukorrast ta kolleegidega veel rääkida ei ole jõudnud, kuid viimane uus lavastus jõuab publikuni suvel. „Mina lavastan nüüd suvel veel ühe suvelavastuse, Rootsi autori näitemängu „Kodutütred”, kus mängivad Helgi Sallo, Katrin Karisma ja Anne Veesaar. Seda mängitakse Eestis erinevates kohtades,” on mehe sõnul tegu vabaõhuetendusega. Siselavadel mängitakse ilmselt aasta lõpuni olemasolevat repertuaari. Spriidi sõnul on teatrijuhtidel plaan teater sulgeda 31. detsembril.