Meediaekspert Raul Rebane: oleme libauudistesse suhtumises väga naiivsed (37)

Euroopa Komisjoni Eesti esindus tutvustas 19. veebruaril Eurobaromeetri uuringul põhinevat raportit, mis käsitles väärinfo tajumist ja meedia usaldusväärsust ning Euroopa Liidu ja kohalike institutsioonidega seotud hoiakuid. Aruanne keskendus Eesti tulemustele võrreldes Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmisega.

Euroopa Liitu suhtus positiivselt 45 protsenti elanikest ning 53 protsenti pidas liitu usaldusväärseks, mis oli kõrgem EL keskmisest tulemusest. Antud tulemus on viimase nelja aasta kõrgeim.

Institutsioonidest usaldasid inimesed kõige rohkem politseid – 83 protsenti. Valitsust pidas usaldusväärseks veidi üle poole, 54 protsenti, erakonnad tundusid aga usaldusväärsed vaid 18 protsendile küsitletutest.

Olulisemate probleemidena kerkisid Eestis esile hinnatõus ja tervishoid, mida pidas problemaatiliseks vastavalt 44 ja 35 protsenti küsitletutest. Euroopas üldiselt peetakse kõige suuremaks probleemiks tööpuudust.

Eestlased usaldavad traditsioonilist meediat 

Eesti elanike peamised infokanalid on televisioon (71%), internet (53%) ja raadio (44%). Meediakanalite usaldusvõrdluses tõusid esile traditsioonilised meediavormid – raadio ja televisioon. Samas usaldas internetist ja sotsiaalvõrgustikest saadavat infot kõigest viiendik inimestest. 

Eesti meedia edastatavat infot pidas üldiselt usaldusväärseks kaks kolmandikku ehk 69 protsenti Eesti elanikest, mis on oluliselt kõrgem Euroopa keskmisest (58%). Ka usuvad eestlased Euroopa keskmisest enam, et kohalik meedia on sõltumatu poliitilistest ja kommertsjõududest.

Libauudistega uskus olevat kokku puutunud alla poole eestimaalastest, samas tundis koguni kaks kolmandikku eurooplastest, et neile jagatakse uudiste pähe valeinfot. 53 protsenti eestlastest uskus, et suudab valeuudise tuvastada ning 42 protsenti pidas nende esinemist probleemiks. Euroopa Liidu lõikes pidas valeuudiseid oluliseks probleemiks lausa 71 protsenti küsitletutest.

Raul Rebane: eestlasi kaitseb Eesti väiksus

Meediaekspert Raul Rebane leidis, et eestlased on meediasse ja libauudistesse suhtumisega Euroopas naiivsete tipus. Eestlaste vankumatu usk kirjasõnasse on Rebase sõnul tingitud eelkõige meie riigi väiksusest. „Kõik tunnevad kõiki ja kriitiline kontroll järgneb hästi kiiresti.”

Meediaekspert märgib, et lisaks riigi väiksusele kaitseb meid libauudiste eest ka meie keeruline keel. „Väljastpoolt sisse tulevad valeuudised, mis on masinate genereeritud, tuvastatakse kohe, sest tõlkemasinad ei suuda neid adekvaatselt eesti keelde ümber panna.”

„Aga julgen siiski öelda, et oleme libauudistesse suhtumises väga naiivsed,” muigab Rebane.

Erisused hoiakutes ilmnesid eelkõige Eesti võrdluses Põhjamaadega. Suurim erinevus tuli välja uskumises oma häälde. Kui Eestis leidis 22 protsenti elanikest, et „minu hääl loeb”, siis Põhjamaades uskus koguni 70 protsenti elanikest, et nende hääl võib midagi muuta. Euroopa keskmine oli veidi üle poole.

Erinevus muu Euroopaga ilmnes Eestis kriisitunnetuse osas. „Kui suur osa Euroopa riike arvab, et kriis on ammu käes ning hakkab juba möödagi minema, siis Eesti on koos Prantsusmaaga selle uskumuse lõpus, arvates, et kriis alles algab ja hullem on veel ees,” tõi Rebane välja huvitava arvamuste lahknemise.

Kokkuvõtvalt leiab Raul Rebane, et Eestist on siiski saanud täiesti tavaline keskmiste näitajatega Euroopa Liidu riik. „Mingist Ida-Euroopa erisusest ei saa enam rääkida.”