Katre VäliFoto: Tiit Blaat / Ekspress Meedia
Inimesed
19. veebruar 2019, 11:29

VANA BASKINI TEATRI LÕPP | Kultuuriministeeriumi nõunik: toetuseta jäi kuus erateatrit (50)

Kultuuriministeerium ei saa lõpetada ühegi eraõigusliku etendusasutuse tegevust. Kultuuriministeerium jagab tegevustoetusi hinnates kõige taotlejate puhul väga erinevaid olulisi kriteeriume.

„Väide, et Vana Baskini Teater oli ainuke, kes toetusest ilma jäi, ei vasta tõele. Eraõiguslikest teatritest jäi toetuseta kuus taotluse esitanut. Soovid on alati suuremad kui riigieelarve võimalused,“ ütles kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli. „Lisaks ei ole täpne väide, et teater sai eksisteerida üksnes riigi antava toetuse abil. 2017. aasta statistika järgi – 2018. aasta kokkuvõtet veel ei ole – oli Vana Baskini Teatri aastatulu koos toetustega 223 604 eurot. Sellest kultuuriministeeriumi toetus oli 33 801 eurot ehk 15%,“ rõhutas Väli.

„Eestis on eraõiguslikke etendusasutusi suurusjärgus 40 või veelgi enam. Nende rahastamisallikad on erinevad alates kultuuriministeeriumi antavast tegevustoetusest ja Kultuurkapitalist kuni Rahvakultuuri Keskuse toetusprogrammini „Teater maal“. Viimasest on ühe kõige aktiivsema taotlejana taotlenud toetust ka Vaba Baskini Teater, kes on esitanud oma lavastuste nimekirja ja väljasõitude plaani ehk taotluse ka selleks kvartaliks. Seetõttu tuli tänane teade teatri tegevuse lõpetamise kohta mõneti ootamatult. Ka saadetud pressiteatest järeldub, et teater jätkab etendustegevust vähemalt kuni suve teise pooleni.

Teatripildist laiemalt. Riigi ülesanne on tagada, et igal ajahetkel on teatrikunst oma mitmekesisuses kättesaadav kõigile soovijatele – igale vanusegrupile, igale maitsele. Selle tagamiseks hoiab riik suuremaid ja väiksemaid teatrimaju.

Eesti teatripilt tervikuna on elav ning selgelt pidevas muutmises. Üle aastakümnete avati mullu esimene kaasaegne teatrimaja Narvas, samal ajal lõpetas tegevuse Eestile palju rahvusvahelist tuntud toonud teater NO99. Nagu näitab ka käimasolev Sakala 3 teatrimaja ideekonkurss, on huvi uute teatrivormide ja -laadide tekkeks püsiv ja väga suur. Seega ei saa öelda, et need liikumised halvendaksid Eesti teatripildi mitmekesisust ja kättesaadavust. Kvaliteetse teatrikunsti regionaalset kättesaadavust aitab tagada ka meie sihtasutuste võrgustik ning nende külalisetendused maapiirkondades – lisaks siis juba mainitud muudele rahastamisallikatele, kes taotlevad toetusi eraõiguslikud etendusasutused,“ ütles teatrinõunik.