Foto: Wikimedia Commons
Blogid
19. veebruar 2019, 00:25

Kuidas tegutses Eestimaa päästmise komitee

1913. aasta kaldus sügisesse, kui Tallinna eesti haritlaste klubi seaduslikult tegutsema hakkas ja käis koos Estonia teatris. Just selle klubi koosolekul (hiljem ajaloos on seda nimetatud Eesti Maapäeva vanemate nõukoguks) otsustati täna 1918. aastal moodustada kolmeliikmeline Eestimaa päästmise komitee ja teha sellele ülesandeks riigi iseseisvuse väljakuulutamine ning seejärel ajutise valitsuse moodustamine.

Kõigil kolmel liikmel – Konstantin Konikul, Konstantin Pätsil ja Jüri Vilmsil – olid ühesugused volitused.

Võim linnas oli veel punaste käes. Seetõttu tegutseti põranda all, täpsemalt Konstantin Pätsi salakorteris, kõige väiksemas neljast hoonest aadressil Suur-Tartu maantee 11. Puust majakeses oli tollal kunsttööstuskooli raamatukogu. Maja lammutati juba ammu. Praegu on sellel kohal parkimisplats.

Päästekomitee tegi esimese katse iseseisvuse kuulutamiseks 21. veebruaril, kui selleks taheti sõita Haapsallu. Sinna jõudsid enne Saksa sõdurid. Luhtus ka katse lugeda iseseisvusmanifest ette Tartus. Küll aga tehti seda 23. veebruaril Pärnus. Tallinnas jäi manifest ette lugemata 25. veebruarini – kiiruga pandi välja mõni majaseintele kleebitud teade. Aga siis oli päästekomitee juba volitused maha pannud ja ajutise valitsuse moodustanud.