“See peaks juba eelvoorudes nii olema ja seda väga lihtsal põhjusel: me kõik selles sfääris tunneme omavahel, kõigil on mingi asi ajada, kõik on mingil hetkel kas “Eesti laulu” või Eurovisioonil üksteisel vaiba alt tõmmanud, keegi on kellegi armuke, keegi on kellegi endine artist…,” räägib Pajusaar Kroonikale.
“Kui me tahame, et züriilt tuleks adekvaatne vastus, siis tuleb eelarvamused ja kogu see Eesti konnatiik välja jätta. See on ainuõige variant. Minul oli omal ajal väga positiivne kogemus välismaise žüriiga, kui me 1996. aastal “Kaelakee häälega” läksime Euroopasse ja saime kõrge viienda koha,” meenutab ta.
Kommentaarid