Mida teha, et stress armusuhet ei hävitaks? (8)

Kodu peaks olema paik, kus me saame päeva jooksul kogunenud närvipingest lõõgastuda. Kuid pahatihti puhkevad sealsamas rahusadamas tülid, mis rikuvad kõigi osapoolte tuju ning suurendavad stressi veelgi.

Miks enamik konflikte just õhtusel ajal toimub, küsib naisteajakiri Bustle. Eksperdid seletavad: kui oleme väsinud, on väsinud ka meie pea sees pesitsev tsensor, kes muidu suudab meid hoida välja prahvatamast asju, mida pigem ei maksaks välja öelda. Väsinuna on ka emotsioonid teravamad ning neid on raskem ohjeldada. „Nii on tõenäolisem, et vihastud või haavud oma partneri sõnade peale ägedamalt kui muidu ning sul on ühtlasi raskem maha rahuneda,“ seletab Ameerika abielu- ja pereterapeut Pella Weisman Bustle'ile. 

Kui oled pingelises töökohas tundide viisi päeva lõppu oodanud ja koju kibelenud, kuid seal võtavad sind vastu teised stressorid ‒ tolmurullid, pesemata nõud, tänamatud ja kraaklevad jõmpsikad ‒, võib katus tõesti sõitma hakata. Stress nüristab loogilist mõtlemist, kuid muudab valvsaks ‒ märkame teiste negatiivset käitumist ning reageerime ülemäära emotsionaalselt.

Teisalt ei pruugi sind kodus midagi närvi ajadagi. Oled otsekui lasteaialaps, kes on end päev otsa vaos hoidnud ja koju jõudes pingelangusest röökima hakkab. Vahel süvendab konfliktsust alkohol, vahel aga on su ainus soov voodisse räntsatada ning kui lähedane tahab sinuga mõnd muret arutada, ei leia ta eest kaastundlikku kuulajat, vaid mõistmatu monstrumi.

Kuid selge on see: mida tõhusamalt oskab kumbki partner omaenda stressiga toime tulla, seda väiksem on tõenäosus, et kodus puhkevad tühiasjade pärast plahvatuslikud riiud. Kuidas stressirohkel ajal iseend ohjeldada ning vajadusel aidata ka partneril närvesöövast perioodist jagu saada?

Kuidas omaenda stressiga toime tulla?

1. Analüüsi, milles on probleem. Kui mõtled järele, mis sind õigupoolest närvi ajab, suudad leida mooduse stressi leevendamiseks, kirjutab Psychology Today. Psühholoogid soovitavad stressori(d) kirja panna, et saaksid hakata konkreetset võitlusplaani visandama.

2. Otsi positiivseid emotsioone. Olenemata stressorist, aitavad rõõm, tänutunne, nali, rahuolu ja armastus stressi negatiivset mõju leevendada. Ammuta positiivseid emotsioone. Selle asemel, et õhtusöögilauas kolleege kiruda, meenuta oma päevast midagi toredat. Tõsta oma tuju lemmikseriaali või mõnusa raamatuga. Ka voodisse heites mõtle millestki positiivsest. Kui jaksad, pea tänupäevikut.

3. Leia rahustavaid tegevusi. Kui tusatuju võtab võimust, leia lõõgastust. Mõni armastab värvimisraamatuid, mõni käsitööd. Jalutuskäik ja soe vann mõjuvad alati hästi. 

4. Hoolitse enda eest. Stress võib tekitada nõiaringi: magame halvasti, sööme tõtakalt, trennis ei käi. Seetõttu napib kehal ressursse stressi negatiivsete mõjudega võitlemiseks ning ta on otsekui sõdur, kes on saadetud lahingusse ilma relvata. Kanna hoolt, et oleksid väljapuhanud, sööksid väärt toidukraami ning annaksid kehale füüsilist koormust.

5. Võta stressi kui proovikivi. Stressirohke olukord ei tähenda tingimata midagi halba. Halvaks muutub see siis, kui meil pole (vähemalt enda arvates) ressursse sellega toimetulekuks. Kui seisame silmitsi katsumusega, mille lahendamiseks on meil vahendid (aru, raha, toetus) olemas, tõstab meis pead võitlushimu. Proovi oma stressorit hoopis väljakutsena formuleerida. Mõtle, mida sul on situatsiooni lahendamiseks tarvis. See võib tähendada ka partnerilt abipalumist.

Kuidas stressis partnerit aidata?

1. Räägi temaga. Jälgi oma kallimat: kuidas ta stressis olles käitub ja reageerib? Küsi, kuidas sa saaksid teda aidata ja toetada. Las ka tema räägib sulle, kuidas sa stressi all käitud. Närvilise elutempo juures jäävad ühised vestlused harvaks ning nii võib tekkida alusetu arvamus, et teie suhetes on midagi viltu. Kandke hoolt selle eest, et saaksite kahekesi olla.

2. Toetage teineteist. Mida rohkem toetust me partnerilt saame, seda väiksem on risk, et stress võib hakata armusuhet mürgitama. Võta kodused tööd enda kanda ning lase kallimal südant puistata.

3. Leidke aega elamusteks. Paarina kogetud positiivsed hetked leevendavad mõlema osapoole stressi. Minge jalutama, vaadake kahekesi mõnd komöödiat, kutsuge sõbrad külla. See kõik mitte üksnes ei tõsta tuju, vaid lähendab teid paarina.

4. Hoolitse kallima eest. Kanna hoolt, et stressis partner magaks ja sööks korralikult ning saaks füüsilist koormust. Piisav uni ja treening võib tähendada, et teie kahe ühist aega jääb vähemaks, kuid see on kõrgema kvaliteediga.

5. Pidage ajurünnakut. Kui vaja, korraldage kahekesi ajurünnak leidmaks võimalust, kuidas stressi leevendada. Vajadusel pöörduge mõne spetsialisti poole.

Kuidas vältida hilisõhtust tüli?

Kui sinu ja su partneri vahel lahvatab vastu ööd tüli, rikub see tuju ning adrenaliini- ja kortisoolipuhang ei lase magama jääda. Ka probleemist vaikimine võib samamoodi mõjuda. Briti lehe Daily Telegraph usutletud suhteeksperdid jagavad nõu.

*Planeeri. Kui võimalik, ärge võtke konfliktset teemat vastu ööd üles. Kui tüliküsimus kerkib üles, leppige kokku, et arutate seda järgmisel päeval. Hommik on õhtust targem. 

*Kuula. Enamik konflikte tärkab väärarusaamadest. Seetõttu kuula partnerit hoolega. Püüa tema vaateviisi mõista ja peegeldada. Sa ei pruugi küll temaga nõus olla, kuid see ei tähenda, et te peaksite tülli pöörama. 

*Kasuta mina-sõnumeid. Tüüpiline süüdistus: „Sa jätad alati oma kingad esikusse vedelema. Miks ma pean neid kokku korjama?“ Formuleeri oma sõnum hoopis nii: „Kui sa kingad esikusse vedelema jätad, on mul tunne, et ma pean sinu järel koristama.“ Selline sõnastus aitab partneril näha probleemi sinu vaatevinklist. Peamine on hoiduda süüdistamisest, see viskab ainult hagu tulle. 

*Distantseeru. Kui tüli tekkis vastu ööd ja jäite vimma kandma, võiksite lahus magada. Füüsiline eraldumine stressirohkest olukorrast aitab lõõgastuda ja pingeid vallandada. Vihasööstu väljaelamiseks võiksid 20 minutit endale füüsilist koormust anda ‒ mine jooksma või jaluta koeraga. See aitab mõtteid klaarida.