Ka kõige suvalisem peaaegu pime vanaisa võib meile suguvõsa üritusel öelda, et kui ta noorem oleks, siis kutsuks ta meid kohvi jooma. Või mingi suvaline raseda välimusega kutt öösel burritosabas. „Ei, kindlasti mitte!“ ütleb suu. Samal ajal käib peast läbi: aga tänan väga!
Sattusin hiljuti ühe sõbraga vaidlema, kas armukadedus on suhtele hea. Tema, noor mustanahaline üle linna naistemees, ütles, et kui teised mehed ei ürita ta naist üle lüüa, siis hakkab ta mõtlema, kas ta üldse peakski selle naisega koos olema. Mis naisel viga on, et teised mehed teda ei taha?
Enivei, tundub, et keegi pole keskealistele meestele öelnud, et 45-aastaselt on nad kõigile naistele kõige ihaldusväärsemad. Nii mõnigi neist arvab, et pärast esimest halli juuksekarva ei tunne keegi nende vastu huvi. Muide, 45 teooria on ka teaduslikult tõestatud – kas George Clooneyt mäletate?
Mina kasutan meeste alaväärsuskompleksi oma kasuks ja vihjan tasakesi, et nad on minu jaoks atraktiivsed. Ja nii umbes viie mehega töö juures. Valentinipäeva hommikul ootas mind laual lillesülem kaardiga. Kui olin jõudnud maha istuda, astus ligi Tarmo veinipudeliga ja vaatas kriitiliselt lilli. Kõige krooniks saabus seejärel Toomas.
„Ma mõtlesin, et mina olen sinu lemmik!“ ütles üks.
„Ma broneerisin meile õhtuks laua!“ lisas pettunult teine.
„Rääkisin juba sinust oma lastele!“
„Sa pead valima!“ jätkus vaidlus.
Ups!
Ahjaa, mu sõbranna tahab oma mehele sõbrapäevaks peenisepikendusoperatsiooni kinkida. Kuidas ajad muutuvad...
Kommentaarid (0)