Muusik ja DJ Kaarel Kose lühikeste laulude võidukäigust: infokülluses jõuavad inimesed ainult ühe jupi ära kuulata (4)

„Niipea, kui lugu läheb repetiitseks, soovitakse seda juba vahetada,“ lausub muusik, Raadio 2 saatejuht ja DJ Kaarel Kose. „Midagi uut on vaja muusikasse sisse tuua või ei ole mõtet lugu lihtsalt nii pikalt teha.“ Selle peale tuleb Kosel meelde 1990. aastast pärit film „Total Recall“ („Täielik mäluvahetus“ – ingl. k. toim.), kus politseipatrull kuulas ainult 20sekundilisi reklaamlõigukesi. 

„90ndatel ette näha, et asi muutub selliseks, et inimesed ei jaksa rohkem kui paarkümmend sekundit ühte laulu kuulata, on juba omaette hästi nähtud!“ ütleb ta. Kose sõnul on inimeste käitumine meediatarbimisel oluliselt muutunud. „See, kuidas me näiteks Youtube´is käitume. Selles infokülluses jõuavad inimesed ainult ühe jupi ära kuulata.“ Kaarel leiab, et selline pealiskaudne infotarbimine käib ka ajakirjanduse kohta. „Peamiselt loetakse pealkirja ja kaugemale ei jõuta. Eks see kõik kajastub ka muusikas.“

Seda tendentsi on Kose sõnul eriti selgelt just hip-hop muusikas ja underground plaatidel tulemas. „Kui salvestusvõimalused muutusid selliseks, et inimene sai omas kodus muusikat teha, siis järjest enam hakkas tulema selliseid albumeid, kus loo pikkused olid isegi ühe minuti kandis,“ räägib Kose. „See on siiani üsna domineeriv vorm. Sul võib albumi peal olla 30 lugu, aga albumi pikkus ei anna isegi poolt tundi välja. Tekstid ja mõtted saavad nii kiiresti öeldud, et milleks siis kauem jantida?“

Muusiku sõnul on see igati õigustatud. „Kui sa hea sämplingu leiad, miks pead siis sinna ehitama 3 kuni 8 minutit materjali – kui asi kannab minuti kuni poolteist.“

Kaarel ise eelistab meditatiivset poolt. „Minu jaoks on muusika selline asi, mis kannab vastavalt sellele, mis meeleolu ja energia tema sees on. Selles suhtes ei ole vahet, kas see kestab 20 sekundit või kaheksa minutit. Kui see asi kannab ja toimib, siis on ta hea. Aga samas, kui mul jääb kogu aeg selline tunne, et kas artist oli nii laisk, et ta ei viitsinud rohkem sõnu kirjutada või ta lihtsalt hakibki asju, sellisel juhul mitte. Aga põhimõtteliselt loo pikkus ei määra loo headust,“ leiab ta. „Loo headuse määrab see, kuidas see kannab.“ DJna meeldib Kosele mängida aga pikemaid lugusid, et jõuaks mõelda, mida järgmisena esitada. „Samas, peo kõrghetkedel on jällegi hea mängida kolmekümne sekundi kaupa refrääne.“ Üldiselt meeldib Kosele see, kui loos on võimalik teha nii sissejuhatus kui ka lõpp, et see areneb ja jõuab kuhugi.

Kose sõnul võib nii-öelda lühikeste lugude võidukäigu alguseks pidada 1989. aastat, kui Ameerika hip-hop triol De La Soulil ilmus stuudioalbum „3 Feet High and Rising“, kuhu Prince Paul oli teinud väikeseid snipeteid ehk vahelõike. „Sellest sai alguse see, et kõik hip-hop albumid sisaldasid snipeteid, kuni selleni välja, et snipetid muutusid eraldi albumiteks.“ See ei ole trend, mis Kosele meeldib, aga samal ajal on ta avastanud artiste, kes on selle pealt teinud ka väga kvaliteetset muusikat. 

Kaarel saab kinnitada, et lood on läinud lühemaks, ka saate sisu toimetamise põhjal. „Kui ma kunagi tegin saadet „Linnadžungel“, mahtus sinna 11 lugu. Nüüd on mul saatesse valida vähemalt 15 lugu ja üldiselt läheb 16–18 lugu. Ehk siis lood on läinud oluliselt lühemaks.“