Küsimus | Kas pere dokumendivahetuseks küsitav 250 eurot pole riiklik röövimine? (40)

Siiri Leskov, kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik: Kuskile tuleb piir tõmmata. Ka paljudel 19-aastastel ja neist vanematelgi ei ole iseseisvat sissetulekut.

Alates 15. eluaastast on kohustuslik isikut tõendav dokument ID-kaart, mille väljaandmise riigilõiv on 25 eurot. Teie toodud näite puhul oleks viie ID-kaardi riigilõiv kokku seega 125 eurot.

Pass on reisidokument ja seda on vaja ainult sel juhul, kui perekond soovib reisida väljapoole Euroopa Liitu. Pass kehtib 10 aastat, nii et kui inimesel on väljapoole Euroopa Liitu reisimiseks passi vaja, tuleb see väljaminek teha kord kümne aasta jooksul.

Katri Raik, siseminister, SDE: Esmalt seda, et riigilõivust on võimalik ka vabastada. Juhul, kui inimesel ei ole võimalik riigilõivu tasuda, on politsei- ja piirivalveametil õigus isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt ning riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel vähendada riigilõivu määra või vabastada selle tasumisest. Selline nö majanduslik kaitsesäte kirjutati seadusesse selle vastuvõtmisel 2014. aastal. Dokumentide läbivaatamise ning väljastamise hinnad on püsinud muutumatuna alates sellest, kui seadus 2015. aastal kehtima hakkas. Riigilõivude puhul kehtib põhimõte, et lõiv on mõeldud kulude katmiseks ja mitte tulu teenimiseks. Nii on ka passi ja ID-kaardi puhul arvestatud sellega, et oleks võimalik kaasnevad tootmis- ja väljastamiskulud katta.

Riigilõivumäärade kehtestamisel on arvestatud, et isikutunnistus ja elamisloakaart on kohustuslikud isikut tõendavad dokumendid (alates 15. eluaastast). Seetõttu on neile sotsiaalsetest ja majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt kehtestatud madalamad riigilõivumäärad kui reisidokumentidele. See tähendab, et küsitav lõiv ei kata dokumendi väljastamiseks tehtavaid kulutusi. Reisidokumentide puhul kehtib soodustus alla 15-aastastele, mis on pikaaegne tava. Seaduse järgi saavad inimesed alates 15. eluaastast endale  iseseisvalt isikut tõendavaid dokumente taotleda ehk siis alates ajast, mil neil tekib haldusteovõime. 

Sotsiaaldemokraadid arutasid hiljuti oma programmi koostamisel vajaduse üle seada sisse täiendavad soodustused dokumentide ja muude toimingute lõivudele. Nii näiteks võiksid tulevikus kehtida soodustused toimetulekuraskustes või ka paljulapselistele peredele. Edasist kaalumist väärib ka mõte, et alla 18-aastastel võiksid dokumente saada ka ilma lõivu tasumata. Oluline on ära märkida, et need muudatused tähendaksid riigieelarvele täiendavat koormat ning vajavad eelnevat hoolikat läbikaalumist.