„RADAR“: USAs Vene spioonina vahele jäänud Maria Butina külastas mitmel korral ka Eestit (4)

Vene spioon Maria Butina, kes pärit Siberist, tegi juba noorena uskumatu tähelennu, millega maandus Vene võimuladviku keskele, sealt edasi Ameerikasse vabariiklaste ja president Donald Trumpini välja. 

Butina näol on eduka naisega, keda ei ole takistanud ükski uks ega riigipiir. Butina on suur relvahuviline ning ka avalikult ei ole naine varjanud, et ta on relvaaktivist, samuti pooldab ta Venemaal relvade saamise ja kandmise lihtsustamist.

Jääb mulje, et tema edu taga saab olla vaid Vene mõjuvõimsate õnnistus. 2013. aastal kohtub ta Moskvas USA vabariiklaste partei ametniku Paul Ericksoniga, kellega kiirelt kokku kolib. Butina kasutab meest hüppelauana ning jõuab kiirelt vabariiklaste võimuladviku juurde. 

Tänaseks on paljastatud, et Butina tegevust rahastas Vene miljardär Konstantin Nikolajev. 2018. aastal said naise suhted Venemaa võimuladvikuga talle saatuslikuks. Ta vahistatakse süüdistatuna Venemaa föderatsiooni salaagendina töötamises.

Enne USA-s vahistamist jõudis Butina ka Eestis piisavalt sidemeid luua. Teada on, et Butina on Eestis viibinud vähemalt kahel korral.Butina külastas Eestit 2013. suvel. Selle visiidi käigus käis venelanna ühel seminaril ka Kroonu lasketiirus. Eestlasest laskeeksperti ja Tallinna praktilise laskmise klubi üht omanikku Dimitri Udrast on Butina nimetanud oma organisatsiooni Õigus Kanda Relvi partneriorganisatsiooni juhiks.

Kas Butinat huvitas tookord Eestis ainult lasketiirus laskmine, või oli selle visiidi taga veel midagi? 

Udras ei ole nõus avalikustama, mis on põhjuseks, et Butina Eestit külastas. Ta põhjendab seda sellega, et Butina on arreteeritud USA-s ning nii kaua kuni uurimine käib, ei ole ta nõus midagi ütlema. 

Küll aga on Udras osalenud Butina organisatsiooni Õigus Kanda Relvi üritusel ning kutsunud seal venelasi Eestisse ümber asuma ja siin relvalubasid taotlema, mis võimaldaks Euroopa liidus relvastatult ringi liikuda. 

Politsei ja piirivalve relvaeksperdi Teo Nikluse sõnul ajas Udras aga venelastele antud üritusel puru silma. “Selline üleskutse on eksitav. Juba elamisloa saamine ei ole lihtne, teiseks tehakse taustakontroll, ta peab põhjendama, miks ta tuleb siia riiki, samamoodi, kui ta siin riigis on elamisloa alusel, siis relvaloa taotluse puhul kontrollime tema tausta veelkord. Pahatahtlikel isikutel ei ole sellisel viisil võimalus endale relvaluba saada ja Euroopasse rännata,” kinnitab ta. 

Siiski saavad relvaentusiastid liikuda üle piiride rahvusvaheliste võistluste raames. Näiteks eelmisel aastal taotles Udras Eestile laskmine maailmakarika korraldamist. Suured laskmisvõistlused, mis Eestis toimunud, on just Udrasega seotud.

Pärast Butina vahelejäämist Ameerikast tekib küsimus, kas sellised laskevõistlused ja klubid võivad ka võõrriigi luureteenistuste ja muude ohtliku kontingendi huviorbiiti sattuda?

“Sellistel võistlustel osaleda soovijate hulgas võib olla küll inimesi kes ei ole Eestisse oodatud seetõttu, et nende töö kas Venemaal või muus riigis viitab sellele, et siin olles võivad nad endast mingisugust ohtu kujutada, ma ei räägi vahetust ohust inimesele, vaid otsesest või kaudsest riigi julgeoleku ohustamisest,” vastab KAPO esindaja Harrys Puussepp. 

Puussepa sõnul ei ole Butina või teised tema relvaorganisatsiooni liikmed Eestit oma tegevusega ohustanud. “Me teame, kes on Eestis võistlemas käinud ja teame ka seda, kes oleks soovinud siia tulla, kuid see ei osutunud neil võimalikuks.” Seega, kui Butinat peeti toona ohutuks, oli ka neid, kellele sissesõidu luba ei antud.

KAPO jääb Butina ja Eesti teemadel napisõnaliseks. “Me saame öelda, et see, mis on teada, on, et ta käis siin osalemas ja tema igasugune tegevus siin põhiseaduslikku korda ei ohustanud.”

Siiski on teada, et Venemaal tunnevad praktikalise ja taktikalise laskmise vastu huvi eelkõige just endised ja praegused eriteenistuse töötajad, sõjaväelased aga ka riigiametnikud ja mõjuvõimsad ärimehed. 

On teada, et toona, 2013. aasta suvel võis Vene grupil olla võimalus Eestist relvi rentida. Kahjuks ei ole täpselt siiani teada, mis eesmärki Butina külastus Eestisse teenis ja kellega ta võis veel kohtuda. Siiski oli Butina Eestis väga lühikest aega, naine keskendus oma tegevuses rohkem Ameerikale, kus viibis pikki ajaperioode järjest, luues suhteid ja imbudes sealsetesse gruppidesse sisse. Aasta lõpus võttis Butina Ameerikas tagasi ütlused, et ta ei ole spioneerimisega tegelenud, seega tunnistas ta, et töötas Vene mõjuagendina.