Advokaat Särgava vastulause: siis võiks ka hambaarsti ja juuksurit süüdistada (28)

“Minule esitatud süüdistus on farss. Ma ei ole mitte ühtegi kuritegu toime pannud. Olen Hubert Hirvele, Pavel Gammerile ja nendega seotud äriühingutele advokaadina pikki aastaid õigusteenust osutanud. Kuivõrd ma olen neile püsivalt õigusteenust osutanud, siis selle pinnalt on Riigiprokuratuuri mulle esitanud süüdistuse nn grupeeringu liikmeks astumise kohta.

Mulle esitatud süüdistus on peaaegu tervikuna üles ehitatud selliselt, et minu tegevust peetakse kuritegelikuks vaatamata sellele, et ei nimetata ühtegi rikutud seadust. Õiguslikult on see sama, kui grupeeringu liikmeks hakatakse pidama ka politsei huviorbiidis olevate isikute juuksurit või hambaarsti. Selle loogika alusel on aga kahtlusteta “kuritegeliku grupeeringu liikmeks” kriminaalasjades õigusteenust osutavad advokaadid ja vangla arstid, kes kurjategijaid “aitavad”.

Ma tegin Riigiprokuratuuri päringu, kus loetlesin minule süüdistuses esitatud etteheited ja palusin selgitada, kuidas on võimalik pidada kuritegelikuks käitumist, millega ühtegi seadust ei rikuta!? Sellele jäeti sisuline vastus andmata ja seda põhjendati väitega, et “tegemist on hüpoteetiliste olukordadega, millele ei ole võimalik vastata.” See näitab, et Riigiprokuratuur isegi ei oska minu süüdistust põhjendada ega õigusnormidega seostada.

Õhtulehe artiklis jäid märkimata väga olulised momendid. Nimelt kõnealuse kriminaalmenetluse raames on Keskkriminaalpolitsei ja Riigiprokuratuuri töötajad pannud toime rea erinevaid kuritegusid. Keskkriminaalpolitsei töötajad teostasid juhtivuurija Berit Salupõld juhtimisel ilma määruseta ebaseadusliku läbiotsimise. Kriminaalmenetluse raames peeti kinni ja lasti öö vangis veeta Vitali Jaroshevitsil. Samuti tehti tema kodus ja töö juures läbiotsimine. Seda põhjendati vajadusega otsida MiniCrediti raamatupidamisdokumente. Samas need dokumendid asusid juba 8 kuud varem Keskkriminaalpolitseis! Teisisõnu isik pandi vangi ja tehti läbiotsimised eesmärgiga otsida dokumente, mis asusid juba ammu Keskkriminaalpolitseis. Berit Salupõld ise osales nii kaheksa kuud varem dokumentide ära võtmisel kui Vitali Jaroshevitsi kinnipidamisel. Selliste meetoditega uurimise läbiviimine ei ole seaduspärane. Sellega õiguskaitseorganite kuriteod ei lõpe. Nimelt ilmnes, et Riigiprokuratuuris on ebaseaduslikult toimikust salaja kõrvaldatud 690 lehekülge tõendeid. Arusaadavalt loodeti selle kuriteoga ebaausalt parandada prokuratuuri positsiooni kohtus. Kuidas saab pidada kohtus protsessimist ausaks, kui prokuratuur selliselt käitub!? Mulle esitatud süüdistuse alusetust ilmestab ka fakt, et mulle esitati kahtlustus tegude kohta, mille seadus sõnaselgelt välistab.

Ma olen prokurör Kati Reitsakule esitanud korduvaid taotlusi anda nõusolek kriminaaltoimikust materjalide avaldamiseks, et mul oleks võimalik need lisada tõenditena kuriteokaebusele, mille soovin eelnimetatud kuritegude kohta esitada. Sellest on keeldutud. Seetõttu takistatakse mul esitamast kuriteokaebust, sest isikul, keda ma soovin kuriteokaebuses süüstada, on seaduse alusel voli otsustada, kas võimaldada tema ning politseitöötajate vastu tõendeid avaldada või mitte. Inimlikult on keeldumine arusaadav. Kes ikka sooviks enda vastu inkrimineerivaid tõendeid avaldada. Samas ei saa siin ausast ja läbipaistavast asjaajamisest rääkida.

Riigiprokuratuuri vastulause Viktor Särgavale: 

Üks prokuratuuri peamistest põhimõtetest on vaielda kohtusaalis mitte leheveergudel. Küll aga peame vajalikuks selgitada, kas süüdistatava poolt ajakirjanduse vahendusel tehtud etteheidetel prokuröri tegevuses on alust. Riigiprokuratuur võtab tõsiselt igasuguseid väiteid võimalike prokuröride poolt toime pandud seaduserikkumiste kohta ning ka antud juhul kontrollisime etteheiteid põhjalikult. 
Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaare sõnul riigiprokuröri tegudes kuritegu ei ole. „Iga kahtlustatav ja süüdistatav valib ise endale kaitsetaktika, selleks võib olla ka ajakirjanduse poole pöördumine. Samuti on inimesel õigus esitada kaebus, kui tema suhtes on toime pandud rikkumine ning sellisel juhul seda kontrollitakse põhjalikult. Kontrollisime kaebuses kirjeldatut ja võime julgelt öelda, et riigiprokuröri tegevuses midagi ebaseaduslikku ei tuvastatud ning meedias esitatud väited ei vasta tõele.“