Foto: kuvatõmmis saatest
Tele
11. veebruar 2019, 22:15

„KUUUURIJA“: matusebüroo endine töötaja paljastas, et lahkunuid transporditakse kui puuhalge, mis suvaliselt kaubikusse üksteise otsa visatakse (210)

"Kuuuurijas" rääkis anonüümseks jäänud endine surnuvedaja selle töö kohutavast reaalsusest. Mehe sõnul käitutakse lahkunutega, keda väikelinna matusebüroost tuhastamisele viiakse nagu asjadega: nad loobitakse kaubikusse üksteise otsa.

“Seal büroos, kus ma töötasin, sinna toodi palju vanainimesi lähedalasuvatest vanadekodudest. Surnuid oli alati väga palju. Väga õudne oli vaadata, kuidas neid pilluti. Ega ma muidugi poleks neid pilte teinud ja teile saatnud,” rääkis mees, kes “Kuuuurijale” väga häirivad pildid kaubikus teineteise otsa visatud vanainimeste surnukehadest saatis. Mehe sõnul lahkus ta pärast piltide tegemist ka töölt, kuna ei tahtnud enam sellist vaatepilti näha.

“Nende surnute omaksed ju ei tea, mida nende lähedastega tehakse. Nad arvavad, et neid transporditakse kirstus ja Mercedesega, aga tegelikkuses see ei ole niimoodi,” rääkis ta. 

Olukord sai tekkida kuna riik ei reguleeri piisavalt matusebüroode tegevust

Mullu suvel kirjutas Postimees juhtumisest Lätis, kus laipu täis kaubik avarii tegi. Ka seal olid surnud kaubikusse visatud üksteise otsa kui puuhalud. Kaubikus puudusid külmutusseadmed, surnud olid lihtsalt pandud kottidesse. Kusjuures, sel päeval, kui avarii toimus, oli väljas 28 soojakraadi. “Täpselt samamoodi tehakse siin meil Eestis,” kinnitas endine matusebüroo töötaja.

Matusebüroo võib Eestis teha praktiliselt igaüks ja hakata surnuid vedama kasvõi homme, järelhaagises või kärus. “On niisugused juhtumeid olnud jah. Ükskord, viis aastat tagasi Sütistes oli kesklinna matusebüroo, mina läksin matusebüroode liidu poolt nende juurde. Need olid noored mehed, nad ei saanud aru üldse, mille vastu nad on eksinud. Kotiga pandi surnud järelkärusse, “ rääkis Andi Raudberg MTÜ matusebüroode liidust.

Mehe sõnul on Eestis sellised asjad võimalikud vaid seetõttu, et riik pole matusebüroode tegevust rangelt reguleerinud. “Riik on arvamusel, et teenus toimib, seda pole vaja ei litsenseerida ega reguleerida. Minule on jäänud arvamus, et matuseteenus peaks olema ikkagi litsenseeritud. Kui midagi läheb viltu, siis ütled, et homme teeme uue matuse? See on nonsenss!” 

Terviseametit surnute transport ei huvita, juhul, kui see ei ohusta elavate inimeste elusid ning järelevalvet sellele ei tee. Terviseameti sõnul kehtib Euroopa liidus üldtunnustatud põhimõte, et teenuse eest vastutab teenuseomanik, antud juhul surnute veoteenust osutav ettevõte. Ettevõtluse üle teostab kontrolli aga EMTA.

Raudbergi sõnul on surnute veo jaoks kindlad viisid: esiteks peab surnu transportimiseks panema selleks spetsiaalselt mõeldud kilekotti ning teda tõstma spetsiaalse raamiga. Ka autod, millega surnuid veetakse, on spetsiaalselt ehitatud, mis seest on vastavate materjalidega kaetud. Surnuautos on kaks riiulit, seega tohiks korraga veda vaid kahte surnukeha. 

See on sätestatud ka kalmistuseaduses: surnut tohib vedada surmakohast surnukuuri kas kirstus või suletavas kilekotis üksnes selleks ettenähtud või kohandatud sõidukiga. Samas seaduses on sätestatud ka see, et laiba üldtunnustatud tavadele mittevastaval kohtlemisel järgneb ka rahaline karistus või vangistus.

Saates nähtud endise matusebüroo töötaja poolt tehtud pilte vaadates, kus lahkunud vanainimesed lihtsalt kaubikusse üksteise otsa olid visatud, nentis Raudberg, et vaatepilt on masendav. “Uskumatu, kõike küünilisem on see, et need surnud on ärasaadetud, seal on lilled!” sõnas ta ning ta silmad täitusid pisaratega. 

Matusebüroo omanik: nendel fotodel ei ole midagi ebanormaalset

Šokeerivad fotod, mida saates üksteise otsa visatud surnukehadest näidati, olid tehtud Rakvere matusebüroo Viru matuseteenused kaubikus, mille omanik on Rakvere poliitik ja ettevõtja Üllar Vaserik.

Vaserik kohtus Lustiga Tallinnas ning endise töötaja poolt tehtud pilte vaadates ütles, et tema meelest ei ole nendel fotodel midagi õõvastavat. Tema nägi seda, et surnukehad olid furgooni laotud ilusasti üksteise otsa. 

Härra Vaseriku sõnul ei ole ta rikkunud ühtegi Eesti Vabariigi seadust, kuna tema sõnul näeb kalmistuseadus ette seda, kuidas surnuid tuleb transportida surmakohast surnukuuri. Siis peavad nad tõesti olema surnukotis ja kanderaamil. Aga seda, kuidas transporditakse surnukuurist laipu krematooriumisse, kalmistuseadus Vaseriku sõnul ei reguleeri ja seetõttu ei ole ka nendel fotodel tema sõnul midagi valesti. 

Rahandusministeerium aga kinnitas, et Vaseriku väide ei ole adekvaatne. “Nii viidatud seadusesätte kui ka näiteks kalmistuseaduse paragrahv 3 mõte on eelkõige tagada lahkunu väärikus ja surnukeha vigastuste vältimine. Ilmselgelt ei saa ega peagi seaduses üksipulgi loetlema kõiki viise ja tegevusi, mida seetõttu teha ei tohi. Kui seadus rõhutab, et matmine ja tuhastamine peab toimuma väärikalt, siis on väär eeldada, et kõik muu matusetegevusega seonduv justkui ei peaks toimuma lahkunu väärikust austades,” selgitas rahandusmininsteeriumi peaspetsialist Kristina Haavala.

Kuid just sellele seaduselüngale Vaserik rõhubki. Tema sõnul on sellega täiesti korras, kuidas ta transpordib surnukehi surmakohast surnukuuri. Kuid kuidas need toimetatakse Rakverest Jõhvi, Tallinna või Maardu krematooriumisse, pole enam kellegi asi. 

Samuti lisas Vaserik, et tema ettevõttel pole saates näidatud fotodega mingit pistmist. Mehe sõnul on asjas süüdi hoopis fotode autor, ehk matusebüroo endine töötaja, kes tema sõnul oma tööd ise selliselt tegi ja siis seda jäädvustas. “Kinnitan veelkord, et minu ettevõtte töö on korraldatud kooskõlas kehtiva kalmistuseadusega ja arvestab kõiki eetilisi ning kõlbelisi tõekspidamisi, mis selle keeruka tööga kaasnevad,” kirjutas Vaserik.