Kaader filmist "Ben on tagasi".Foto: Vida Press
Film
11. veebruar 2019, 15:18

ARVUSTUS | Draama „Ben on tagasi“ näitab, kui suur on emaarmastus

Kui üks perekonnaliige on oma eluga tupikus, rikkunud ära kõik suhted ja lasknud käest kõik võimalused elu joonde saada, kuritarvitanud korduvalt usaldust ja lõpuks selle kaotanud, kuidas suhtuksid sina tema tagasitulekusse? Iga ema võtab oma lapse avasüli vastu ja loodab, et see kord on see kord, kartes sisimas taas kõik kaotada. Just sellise loo jutustab „Ben on tagasi”, mille lavastaja ja stsenarist on Oscari nominent Peter Hedges ning peaosas Julia Robertis. 

Emotsionaalse draama keskmes kulgeb ema Holly (Julia Roberts) ja perepoja Beni (Lucas Hedges) ema-poja suhe, kus üks pool üritab olla muutunud ja teine pool seda kogu südamest uskuda.

Ben on sõltlane, kes naaseb ootamatult jõululaupäeva hommikul koju. Kuigi ema tunneb kergendust ning rõõmu, on ta siiski mures ning annab pojale 24 tundi, misjärel lubab saata ta tagasi võõrutusravi jätkama. Kuid järgnevate tundide jooksul tulevad ilmsiks saladused, millest emal aimugi polnud ning tema armastus pannakse proovile. Kui kaugele oleksid sina valmis minema, et päästa oma laps ränga sõltuvusega kaasnevate probleemide küüsist?

Filmis on draamat ja emotsioone, mis on kõik tunnetatavad, kuid ometi jääb millestki puudu. Kogu tegevuse arengu käigus ei saabu siiski haripunkt sellise pingega, nagu nõnda tundeliselt filmilt oodata võiks. Kõik kulgeb, sündmuste jada jätkub, kuid emotsionaalne pöördepunkt ei tule sellise vungiga, nagu võiks.

Kuigi näitlejatöö on suurepärane, nii Roberts kui ka Hedges tulevad oma rollidega võrratult toime, jääb kõik siiski vaatajale kuidagi kaugeks. Ehedad emotsioonid ei kõneta. Süda ei lõhke rinnus ei ahastusest ega kaastundest. Hoolitama sellest, et filmi on emotsionaalselt valus vaadata, ei neela see sind enda sisse.

Suhted on alati keerulised ning ka päriselus jäävad paljud asjad kõrvaltvaatajatele kaugeks ja arusaamatuks, kuid jõulise draamana välja reklaamitud filmi puhul ootaks, et see tõmbaks sind natukene rohkem endaga kaasa ja tekitaks tunde, et elad kõike lähedalseisjana rohkem läbi.