Tuleb ette, tuleb ette...Minul samal põhjusel mingit suhet lapselapsega ei tekkinudki. Ainult siis hiivab too kohale, kui ütlen, et tule, annan rahakest!
Just! Igas kodus on omad reeglid. Ma mõtlen siinjuures ka neid lapsi, kelle vanemad on läinud lahku ja käivad seljakott seljas, kahe vanema vahet. Minu isiklik kogemus nädalavahetusest, kui abikaasa laps meile külla tuli ja pärast emmele kittus, et sunniti enese järelt koristama ja ei saanudki kõike teha, mis pähe tuli. Huvitav, meie lapsed koristavad alati enese järelt, mis tema siis teistmoodi peaks olema. Ega meil hotell ole.
Ju siis oled ka selline, kes kipub hirmsasti "õpetama" ja "elutarkust" jagama miniale ja üritad elu eest näidata, et oled temast parem. Sa ju ise ka ei tahaks, et sul selline ämm oleks olnud (võibolla oligi, aga nüüd ei saa aru, et ise samasugune oled).
Elame kõik eri riikides-Näeme väga harva.Aga kõigega harjub ja kõigil on oma elu.Peaasi,et kõik tervad ja mõtleme yksteisele,helistame.Kõigile see arvatavasti ei sobi.Hing on kurb ka aegajalt.Taevas ikka kohtume loodetavasti.
kuidas siis latseke tunnetab armastust?Kas rahaliselt,kas kõike lubavat heaolu maitstes,kas ninapidi arvutis olemise lubamisel?Lapselapsed on oma vanemate nägu.Kui peres on neid kasbatatud normaalseteks,nende kodus kehtivad käsud ja keelud ja omad kohustused,siis pole ka vana vanematega läbisaamine probleem
Arvan,et vanaemaks ja -isaks olemist ei pea õppima raamatutest,see on lihtsalt ürgne tunne ja olemine! Süda peab õigel kohal olema ja siis ei loe,kas lubad telefoni näppida või krõpse osta või kehtestad omad reeglid.Laps lihtsalt tunneb ära,kas sa hoolid või mitte.Meie peredes on nii!
Minu ämm üritab olla ise ema eest ja last kasvatada nagu ema, mitte olla vanaema. Mina ja mu mees oleme tema jaoks ka nagu "rumalad lapsed", keda on ikka veel vaja kasvatada, kuigi oleme juba 40ndates, laps on meil 11a, meil on oma kodu, omad reeglid jne, aga ämm sõidab neist kõikidest üle, sest "tema teab paremini" omaarust ja poeg on tal eluaeg see pere "must lammas" olnud ja koguaeg hambus, kuidas poeg kõike valesti teeb. Ei taha last üldse tema juurde viia, aga aegajalt ikka viime, et laps päris ilma vanaemata kasvama ei peaks. Raske on!
Tere! Mina armastan oma lapselapsi nii palju et pole sōnu! Ja nemad vastavad samaga minule! Me oleme alati kokusaades lōbusad ja ei hakka igav! Ehk nutikaid polegi aega näppida neil ja tundub et polegi huvi kui koos ollakse lähedastega
Tänapäeva lapselapsed hindavad eriti neid vanaemasid, kes lubavad neil tundide viisi näppida nutikaid. Lihtsamast tervislikust toidust keelduvad, eriti armastavad krõpse ja kokat, saiakesi ja nätsu. Näen igapäevaselt pöörast vaeva oma kodus ,et kahest teismelisest normaalsed inimesed saaks. Teine vanaema neile asjadele tähelepanu ei pööra ja ta on väga armastatud laste poolt, mina olen oma tütrelastele kuri vanaema.
Elame täitsa eri riikides ( mitte Skandinaavias Mina käin iga kuu lapselast vaatamas ja lapselaps on mulle ka 1,5 eluaasta jooksul mitmeid kordi külla tulnud. Vahemaa pole küll takistuseks
Ei tea, mis suurest lähedusest saab rääkida, kui lapsed teises riigis ja lapselapsed näevad vanaema korra või kaks aastas? Lähedus tekib ikka tihedal koosolemisel. Kurb!
mina oma vanaema - vanaisa kunagi ei näinud....mul oli kasuisa,kes oli väga hea vanaisa mul lastele.Väga lihtne ja tagsihoidlik inimene.Polnud tal uhkeid kinke ,mida jagada.Õnneks ei tahtnudki me neid.Õpetas hoopis malet mängima, ristsõnu lahendama, vana ehitajana näitas ,kuidas legodest ilusa ja tugeva maja ehitada.Ma olen talle nii tänulik, kahjuks pole teda enam meiega aga me ei unusta teda kunagi...
ja praeguse elu juures,kus vanavanemad ju peavad töötama selleks et ei oleks lastel ülalpeetavateks, sest niigi pangaorjuses suurem osa noori peresid.Siis nad enam niipalju orjata ei jõuaks et vanavanemaid vajadusel aitama hakata, nii käivadki vanavanemad orjamas, aega siis naljalt enam lastelastele kõikidel ei jäägi, sest oleneb ka elukohtade kaugusest, naljalt ikka 100-300 km vahemaadega ei suudeta tihti, mis jurada sellist jura, see oli vanade talude aegu,kui 3 põlve elasid enamasti koos, vanavanad olidki kodused, nooremad pidasid tootmist ja lapselapsed koolis, kodus vanade hooles.
Kui peaga mõelda siis on tööpäevad nii pikad et lihtsalt ei jõua noored igale poole Mina olen vanaema , minu lapsed ei taha rahalist abi nad tulevad vahel koju puhkama Vahel tahan mina ka üksi olla ja puhata
KOMMENTAARID (29)