LENDAME! „See on nagu lennukisõit: kitsad toolid, kestab kaua, süüa ei anta,“ juhatavad Mihkel Raud ja Hendrik Sal-Saller sisse seekordse minituuri avakontserdi Tartus.Foto: Aldo Luud
Saund
8. veebruar 2019, 19:06

Raud ja Sal-Saller: „Me näeme cool'id välja, aga tegelikult sees põleb täiega.“ (22)

Enne kontserti peab närv sees olema, muidu pole mõtet üldse lavale minna, kinnitavad sel nädalal Eesti suuremates saalides tuuritavad Hendrik Sal-Saller (53) ja Mihkel Raud (50). „Me lihtsalt näeme cool'id välja, aga tegelikult sees põleb täiega,“ kirjeldab Sal-Saller esinemiseelset erutust.

Enne kontserti peab närv sees olema, muidu pole mõtet üldse lavale minna, kinnitavad sel nädalal Eesti suuremates saalides tuuritavad Hendrik Sal-Saller (53) ja Mihkel Raud (50). „Me lihtsalt näeme cool'id välja, aga tegelikult sees põleb täiega,“ kirjeldab Sal-Saller esinemiseelset erutust.

Kas staadionikontserdi ja sellise küll suures saalis toimuva, aga lauluväljakuga võrreldes ikkagi intiimsema kontserdi aplausidel on artisti jaoks mingi vahe? Või on aplaus aplaus?

Mihkel Raud: Saalides mõjub aplaus intensiivsemalt juba akustilistel põhjustel, sest vabas õhus hajub aplaus tihti ära. Saalis on side publikuga intensiivsem, sest inimestel lihtsalt ei jää midagi muud üle kui kontserti jälgida. Suurtel vabaõhuüritustel saab aga teha ükskõik mida. Teinekord isegi kuulad kolm-neli lugu mingit bändi ning siis lähed ja ostad midagi.

Edasi lugemiseks: