ÕL ARHIIV | Aare Laanemetsa sõnad rabasid sõpru: „Ega ma üle aasta enam vastu ei pea…“ (39)

„Tee on kõver, asfalt katki,

kingakontsad kulunud,

lähme otse, paljajalu – 

meie pole vilunud.

Kogemused meid ei aita,

aega pole õppida,

hetk on möödas kuni taipad –

nüüd ju pidin hüppama /---/“

Need on read näitleja Aare Laanemetsa luuletusest oma kallimale Heli Vahingule, kellega ta sai elada koos vaid oma elu viimased viisteist kuud.

Luuletuse kõrvale, lehe paremale äärele on Aare kirjutanud:

„Väike märkus!

Tarbimiseks ainult Sinule! Lugeda mõttes, keskmise soravusega,

kusjuures tuleks vältida halvaendelisi arusaamu.

Kohtumiseni, mu Arm!“

Mida tähendab „halvaendelisi arusaamu“ ning stroofi viimane rida „nüüd ju pidin hüppama“?