ANALÜÜS | Valimiste debatt numbrites: enim eetriaega sai Reformierakond (34)

Esimeses debatis oli tähelepanu alla sotsiaalpoliitika, pensionid ja tervishoid. Debateerivateks olid kõik parlamendierakonnad ning rohelised ja Eesti 200, kes pürgivad Toompeale täisnimekirjadega.

Kõige rohkem sai esimeses debatis sõna reformierakondlane Taavi Rõivas, kes rääkis kokku 621 sekundit ehk 10 minutit ja 21 sekundit. Kogu eetriajast moodustas see 16%.

Kokku sai Rõivas pikemalt* rääkida 11 korral, mis tegi tema keskmise mõtteavalduse pikkuseks 56 sekundit. Tema pikim sõnavaling kestis 87 sekundit ning keskendus pensionitele ja sellele, miks pensioni II samba vabatahtlikuks tegemine on halb mõte.

Sõnavõtu edetabelis sai teise koha Vabaerakonna nimekirjas kandideeriv Tiina Kangro, kes tulistas 532 sekundi ehk 8 minuti ja 52 sekundi jagu mõtteid. Kangro sai pikemaid mõttejookse teha 8 korral, mis andis keskmiseks tulemuseks 76 sekundit. Tema pikim tiraad kestis 98 sekundit, mille jooksul Kangro tõi välja, et Eesti ei peaks ainult keskenduma sündimusele, vaid ka sünnitusjärgsele perioodile, mil on tähtis see, et laps jääks varakult erinevate spetsialistide radarile ja teda saaks erinevate probleemide korral aidata.

Kolmandana sai kõige rohkem eetriaega erakonda Isamaa kuuluv Priit Sibul. Saates rääkis Sibul 521 sekundit ehk 8 minutit ja 41 sekundit. Sõna sai ta 9 korral, mis tegi keskmiseks näitajaks 58 sekundit. Tema pikim mõttejooks kestis 92 sekundit ning keskendus mitmele teemale, muu hulgas mõttele, et inimene peaks ise saama otsustada oma II samba rahade üle. 

Neljandana sai kõige rohkem sõna Eestimaa Roheliste liige Aleksander Laane, kes rääkis 457 sekundit ehk 7 minutit ja 37 sekundit. Kokku sai Laane pikemalt rääkida 9 korral, mis andis keskmiseks tulemuseks 51 sekundit. Tema pikem sõnavaling kestis 85 sekundit ning selle jooksul kirjeldas Laane, kuidas pered vajavad kasvuks ruumi, mida pakuvad maapiirkonnad, kuid kuhu ei saa minna, sest sealne sissetulek on ebakindel, rääkimata pankade skeptilisest suhtumisest.

Viienda koha napsas EKRE hingekirja kuuluv Helle Kullerkupp, kes sai rääkida 436 sekundit ehk 7 minutit ja 16 sekundit. Kokku sai Kullerkupp rääkida 9 korral, keskmiselt 62 sekundit. Tema pikim sõnavõtt oli 87 sekundit ja koorus välja samuti penisonitest kõneledes, millest lõviosaga kaitsti väidet, et inimesed peaksid ise saama oma rahade üle otsustada.

Kuuenda koha sai sotsiaaldemokraat Helmen Kütt, kellel võimaldati rääkida 419 sekundit ehk 6 minutit ja 59 sekundit. Pikemalt sai Kütt sõna 8 korral, mis tegi keskmiseks näitajaks 52 sekundit. Tema pikim sõnavõtt oli 75 sekundit ning puudutas lapsi, kuidas nende olukorda saab mitme riikliku meetmega parandada.

Seitsmenda koha sai keskerakondlane Jaak Aab, kes rääkis kokku 407 sekundit ehk 6 minutit ja 47 sekundit. Aabile anti sõna 9 korral, mida ta kasutas keskeltläbi 45 sekundit korra kohta. Keskerakondlase pikim etteaste kestis 86 sekundit, millega ta meenutas tervisevaldkonna olukorda aastatel 2005–2007, mil Aab oli sotsiaalminister, ning võrdles seda praegusega.

Kõige vähem eetriaega sai Eesti 200 esindaja Tiia Sihver, kes kõneles 392 sekundit ehk 6 minutit ja 32 sekundit. Kogu eetriajast moodustas see 10%. Kokku võttis Sihver sõna 8 korral, rääkides keskmiselt 49 sekundit. Tema pikim sõnavõtt kestis 100 sekundit, mille jooksul Sihver selgitas, kuidas kõik tugiteenused võiksid olla kättesaadavad ühest kohast.

*Valimist on välja jäetud paarisekundilised sõnavõtud, mis tähistavad kas tervitust (saate alguses), nõustumist eelmise kõnelejaga või katset tema jutule vahele astuda. Kui saatejuht on debateerivalt küsinud lisa, on see arvatud vastaja aja sisse.