GALERII | Tallinn saab 1. märtsil uue teatri, Kellerteatri

„Kui mu koostöö ühe riigiteatriga eelmisel aastal lõppes, siis otsustasingi, kas nüüd või mitte kunagi,“ selgitab Vahur Keller uue teatri sündi. „Olen oma 18-aastase teatrikogemusega saanud väga selge pildi, milline teater mulle meeldib, ja leian, et seda on kõige parem teha just oma teatris. Kui teed igas mõttes päris oma asja, koos inimestega, kes sulle päriselt meeldivad, siis annab see tohutu vabaduse ja energia,“ lisab ta.

Kas teil on teatri tegemisel ka mõni eeskuju?

Otseseid eeskujusid uuel teatril ei ole. Teatrikultuuri mõttes võtan ehk natuke šnitti briti teatrist, kus teatrisse suhtumine ei ole alati nii surmtõsine kui meil. Kellerteatris on näiteks igati lubatud etendust nautida ka koos veinipokaaliga. See ei vähenda kuidagi sündmuse kunstilist väärtust. Teater on muuhulgas ka nauding.

Kuidas leidsite Kellerteatri mängupaiga? Püssirohuait on justkui avastamata koht vanalinnas. Mis teeb selle eriliseks?

Teatri ideed ellu viima asudes on juhtunud terve hulk suurepäraseid juhuslikke kokkulangevusi. Tahtsin leida uuele teatrile kodusaali just vanalinnas ning mulle meenus, et Tallinna meremuuseumil on selline koht olemas. Kui ma neile oma mõttest kirjutasin, selgus, et nad otsisid just samal ajal püssirohuaidale rakendust, ja nii see läks. Meremuuseumis on uskumatult toredad inimesed, kes on meile alustamisel olnud väga suureks toeks.

Püssirohuaidal on väga eriline müstiline atmosfäär – paekivimüürid, väänkasvud, kõrge võlvlagi jne, mis sobib põnevusteatrile ideaalselt. Ka vanalinna kvartal, kus hoone asub, on tegelikult väga kaunis, kuid praegu millegipärast veidi teenimatult justkui kõrvalejäetud. Kohe-kohe avab aga samas kõrval uksed meremuuseumi värskelt renoveeritud Paks Margareeta ning me alustasime juba koostööd kõrvalasuva restoraniga Leib. Usun, et just koostöös õnnestub ka rohkem inimesi sinna ilusasse vanalinna serva aega veetma meelitada.

Boonusena võib veel märkida, et ühelegi teisele Tallinna vanalinna teatrile ei pääse nii hästi ligi. Lähedal on kaks suurt parklat, ühistransport peatub paarisaja meetri kaugusel, nii Raekoja plats kui ka Viru on kaheminutise jalutuskäigu kaugusel.

Kellerteater tahab pühenduda põnevuslugudele. Kas just need panevad ka teil endal südame tugevamini põksuma?

Põnevuslood ja müsteeriumid on mind alati köitnud. Millegipärast Eesti teatris neid just väga sageli ei kohta. Nii minu kui ka kunstnik Britt Urbla Kelleri päris stiil ja armastus on alati olnud suunaga gootika poole, seda nägi ka publik meie eelmistes ühistes lavastustes „Dorian Gray portree“ ja „Linnud“. Nüüd, oma teatris saame selle armastuse päriselt valla päästa.

Avatükk põhineb Edgar Allan Poe novellil, aga millised autorid on teile veel südamelähedased? Kelle loomingut tahaksite veel lavale tuua?

Mary Shelley, Agatha Christie, Arthur Conan Doyle, Patrick Hamilton, Alfred Hitchcock, Jo Nesbo, Leif G. W. Persson, aga samuti uued eesti krimiautorid... Ideid on palju ja kindlasti saab varsti neist ka lähemalt kuulda. Teine esietendus on juba planeeritud mai lõppu, kuid jäägu täpsemad detailid esialgu veel saladuseks.

Kas jätkate mingil moel ka Nukus või lähebki nüüd kogu energia vaid Kellerteatrile?

Sain selles teatris töötades palju väga mitmekesiseid kogemusi – nii häid kui ka halbu. Olen uhke, et festival NuQ Treff sai üles ehitatud ja rahvusvaheliselt tuntuks. See kõik on hindamatu pagas, mida saan nüüd uue loomisel tugevalt kasutada. Nuku on minevik, Kellerteater tulevik!

----------------------
Avaetendus „Mõrvad Rue Morgue’il“

Kellerteatri avatükk on 1. märtsil Tallinna vanalinnas püssirohuaidas (Uus 37) etenduv „Mõrvad Rue Morgue’il“, mis põhineb Edgar Allan Poe sama pealkirja kandval novellil.

Öise Pariisi kõrvaltänaval kostavad ühest majast verdtarretavad karjed. Kui naabrid koos sandarmitega uksest sisse murravad, valitseb toas vaikus ja segipaisatud ruumis ei ole enam hingelistki. Kõik aknad ja uksed on seest suletud. Tuba lähemalt uurides avastatakse võikad saladused, aga politsei ei suuda müsteeriumile lahendust leida. Juhtumit asub uurima geniaalse analüüsivõimega August Dupin, kelle tegelaskuju on mõjutanud nii Sherlock Holmesi, Hercule Poirot’ kui ka paljude teiste hilisemate tuntud kirjanduslike detektiivide sündi.

Väikeses teatrisaalis avaneb müsteerium, mis Rahel Ollisaare ja Ara Yaralyani esituses koos Siim Aimla loodud helimaailmaga tungib vaatajale otse naha alla.

Märtsikuusse on plaanitud 10 etendust, igal reedel ja laupäeval kell 19.