Raamat

Raamatukujundaja Angelika Schneider: „Kõige toredam on see, kui tekst ise räägib, millist kujundust ta tahab.“ 

Jaanus Kulli, 7. veebruar 2019 17:12
PARIM RAAMATUKUJUNDAJA: Raamatute ilu hinnanud žürii jagas kõige heldemalt tunnustust Angelika Schneiderile, kes aga rõhutab, et hea raamatukujundus tähendab alati meeskonnatööd.Foto: Teet Malsroos
„Ühest raamatukujundajast teeb hea raamatukujundaja kõigepealt tellija, siis trükikoda ning lõpuks kõik ühe raamatu sünni juures olevad inimesed. See on ikkagi meeskonnatöö,“ räägib Angelika Schneider. Tema käe all ilusa ilme saanud kirjandusteostest koguni viis jõudis konkursil „25 kauneimat Eesti raamatut 2018“ pjedestaalile.

„Kõige toredam selle töö juures ongi võib-olla see, kui sa võtad kätte teksti ja see hakkab sulle ise rääkima, millist vormi ja kujundust ta tahab. Sa ei lähe enda mõtetega teksti juurde, vaid vaatad, mida tema sulle pakub,“ jutustas Schneider Õhtulehele pärast seda, kui žürii kolmapäeval rahvusraamatukogus eelmise aasta nägusaimad raamatud teatavaks tegi.

Üks Angelika Schneideri kujundatud raamat, Merili Metsvahi „Sõsara sõrmeluud: naised Eesti muinasjuttudest“ pälvis ka Rahva Raamatu ja Apollo eripreemia.

Tunnustust leidnud raamatutest kunstnik ise ühte lemmikut välja tuua ei taha. „Aga kuna „Sõsara sõrmeluud: naised Eesti muinasjuttudes“ sai kolm eripreemiat, siis selle raamatu puhul on hea meel, et selles on kaks eri poolust. Ühelt poolt kaasaegne lähenemine kujunduse mõttes ja teiselt poolt aegadetagused tekstid.“

Samuti ei saa Schneideri väitel üheselt öelda, kui palju aega nõuab ühe raamatu kujundamine. „Näiteks „Sõsara sõrmeluudega“ sai isegi paberimüüja juures mitu korda erinevat paberit ja kaanematerjali valimas käidud. Selle raamatuga oli päris palju tegemist, kokku vist kolm kuud.“

Kadumas on Eesti raamatukujunduse selge käekiri 

Konkursi žürii esimehelt Viktor Gurovilt uuris Õhtuleht, millised on uued tendentsid raamatukujunduses. „Liikumine on selles suunas, et üha rohkem kasutatakse väga tugeva karakterjoonega kaasaegset kirjatüüpi, need prevaleerivad ennekõike pealkirjades,“ märkis Gurov. „Teine huvitav tendents on see, et raamatul on kaks või enamgi kujundajat, kelle taga on konkreetne disainiagentuur või disainistuudio, mis tagab kahtlemata teistsuguse tulemuse kui see, kui ühe raamatuga tegeleks vaid üks kujundaja.“

Konkursi žürii esimees Viktor Gurov. Foto: Teet Malsroos

Gurovi sõnul ei eristu meie raamatukujunduse tase oluliselt Skandinaavia või Euroopa raamatukujundusest. „Ise küsimus, kas see on hea või halb. Globaliseeruv maailm ja internet võimaldavad olla kursis raamatukujunduse suundadega terves maailmas. Kui ma vaatan üldist pilti raamatukujunduses, siis on see riigiti suhteliselt sarnane. Kui minna raamatupoodi Tallinnas ja näiteks Londonis, on üldpilt kirju nii siin kui ka seal, mis tähendab, et ei saa välja tuua just Eesti raamatukujunduses iseloomulikke tendentse. Ühtpidi on kahju, et kadumas on Eesti raamatukujunduse oma ja selge käekiri, teisalt peegeldab see eelmainitud globaliseeruva maailma trende, et kõik uus ja uuendusmeelne on ka meie raamatukujunduse pildis kohe olemas.“

Rääkides siiski eristumisest, arvab Gurov, et parima kujunduse eest premeeritud raamatud peegeldavad seda, et Eesti on ikkagi väga väike riik, kus oma ala spetsid üksteist tunnevad. „Selle tulemusena sünnib ehk rohkem energiat ja sünergiat kui suurtes riikides, kus on rohkem bürokraatiat. Meil suhtleb kujundaja nii autori, kirjastaja kui ka trükikojaga, mille tulemusena võiks eeldada, et lõpptulemus saab parem ja raamat kaunim.“

Nooblimate raamatutega saab tutvuda 26. veebruarini rahvusraamatukogu peanäitusesaalis. Lisaks on vaatamiseks väljas ka Eesti kirjastuste liidu liikmete 2018. aasta menuraamatud. Kauneimate raamatute konkurssi korraldavad Eesti rahvusraamatukogu, Eesti kirjastuste liit, Eesti kujundusgraafikute liit, Eesti lastekirjanduse keskus ning Eesti trüki- ja pakenditööstuse liit.

Angelika Schneideri kujundatud raamatud

„Julie Hagen-Schwarz. Eesti esimene naiskunstnik“

Autorid: Tiina Abel, Christin Conrad, Merli-Triin Eiskop, Kristiina Tiideberg, dr Anja Wilhelmi

Kirjastaja: Tartu Kunstimuuseum

„Julie Hagen-Schwarz. Eesti esimene naiskunstnik“ Foto: Teet Malsroos

„Minu Pallas 100“

Autor: Tiit Kull

Kirjastaja: Tiit Kull

„Minu Pallas 100“ Foto: Teet Malsroos

„Nummipealt ja mujalt“

Autor: Aino Pervik

Illustraator: Olga Pärn

Kirjastaja: Tänapäev

„Nummipealt ja mujalt“ Foto: Teet Malsroos

„Sõsara sõrmeluud. Naised Eesti munasjuttudes“

Autor: Merili Metsvahi

Illustraator: Britt Samoson

Kirjastaja: Hunt Kirjastus

„Sõsara sõrmeluud. Naised Eesti munasjuttudes“ Foto: Teet Malsroos

„Rahakunst ja Eesti 19182018“

Autorid: Tiina-Mall Kreem, Triin Siiner