Raamatukujundaja Angelika Schneider: „Kõige toredam on see, kui tekst ise räägib, millist kujundust ta tahab.“

„Kõige toredam selle töö juures ongi võib-olla see, kui sa võtad kätte teksti ja see hakkab sulle ise rääkima, millist vormi ja kujundust ta tahab. Sa ei lähe enda mõtetega teksti juurde, vaid vaatad, mida tema sulle pakub,“ jutustas Schneider Õhtulehele pärast seda, kui žürii kolmapäeval rahvusraamatukogus eelmise aasta nägusaimad raamatud teatavaks tegi.

Schneideri sõnul tuleb tekstile läheneda alati aukartusega. „Sest kunagi ei tea, kas saad hakkama. Aga kui sul on mingi tunne kohe alguses olemas ja tekst hakkab leheküljele mahtuma, siis tead, et teed õiget asja. Kui aga miski ei klapi, pead midagi muutma, sa ei saa edasi teha. Selles mõttes materjal ehk raamatu tekst ise räägib sinuga ja ütleb, kas oled õigel teel või mitte.“

Üks Angelika Schneideri kujundatud raamat, Merili Metsvahi „Sõsara sõrmeluud: naised Eesti muinasjuttudest“ pälvis ka Rahva Raamatu ja Apollo eripreemia.

Tunnustust leidnud raamatutest kunstnik ise ühte lemmikut välja tuua ei taha. „Aga kuna „Sõsara sõrmeluud: naised Eesti muinasjuttudes“ sai kolm eripreemiat, siis selle raamatu puhul on hea meel, et selles on kaks eri poolust. Ühelt poolt kaasaegne lähenemine kujunduse mõttes ja teiselt poolt aegadetagused tekstid.“

Samuti ei saa Schneideri väitel üheselt öelda, kui palju aega nõuab ühe raamatu kujundamine. „Näiteks „Sõsara sõrmeluudega“ sai isegi paberimüüja juures mitu korda erinevat paberit ja kaanematerjali valimas käidud. Selle raamatuga oli päris palju tegemist, kokku vist kolm kuud.“

Kadumas on Eesti raamatukujunduse selge käekiri 

Konkursi žürii esimehelt Viktor Gurovilt uuris Õhtuleht, millised on uued tendentsid raamatukujunduses. „Liikumine on selles suunas, et üha rohkem kasutatakse väga tugeva karakterjoonega kaasaegset kirjatüüpi, need prevaleerivad ennekõike pealkirjades,“ märkis Gurov. „Teine huvitav tendents on see, et raamatul on kaks või enamgi kujundajat, kelle taga on konkreetne disainiagentuur või disainistuudio, mis tagab kahtlemata teistsuguse tulemuse kui see, kui ühe raamatuga tegeleks vaid üks kujundaja.“

Gurovi sõnul ei eristu meie raamatukujunduse tase oluliselt Skandinaavia või Euroopa raamatukujundusest. „Ise küsimus, kas see on hea või halb. Globaliseeruv maailm ja internet võimaldavad olla kursis raamatukujunduse suundadega terves maailmas. Kui ma vaatan üldist pilti raamatukujunduses, siis on see riigiti suhteliselt sarnane. Kui minna raamatupoodi Tallinnas ja näiteks Londonis, on üldpilt kirju nii siin kui ka seal, mis tähendab, et ei saa välja tuua just Eesti raamatukujunduses iseloomulikke tendentse. Ühtpidi on kahju, et kadumas on Eesti raamatukujunduse oma ja selge käekiri, teisalt peegeldab see eelmainitud globaliseeruva maailma trende, et kõik uus ja uuendusmeelne on ka meie raamatukujunduse pildis kohe olemas.“

Rääkides siiski eristumisest, arvab Gurov, et parima kujunduse eest premeeritud raamatud peegeldavad seda, et Eesti on ikkagi väga väike riik, kus oma ala spetsid üksteist tunnevad. „Selle tulemusena sünnib ehk rohkem energiat ja sünergiat kui suurtes riikides, kus on rohkem bürokraatiat. Meil suhtleb kujundaja nii autori, kirjastaja kui ka trükikojaga, mille tulemusena võiks eeldada, et lõpptulemus saab parem ja raamat kaunim.“

Nooblimate raamatutega saab tutvuda 26. veebruarini rahvusraamatukogu peanäitusesaalis. Lisaks on vaatamiseks väljas ka Eesti kirjastuste liidu liikmete 2018. aasta menuraamatud. Kauneimate raamatute konkurssi korraldavad Eesti rahvusraamatukogu, Eesti kirjastuste liit, Eesti kujundusgraafikute liit, Eesti lastekirjanduse keskus ning Eesti trüki- ja pakenditööstuse liit.

Angelika Schneideri kujundatud raamatud

„Julie Hagen-Schwarz. Eesti esimene naiskunstnik“

Autorid: Tiina Abel, Christin Conrad, Merli-Triin Eiskop, Kristiina Tiideberg, dr Anja Wilhelmi

Kirjastaja: Tartu Kunstimuuseum

„Minu Pallas 100“

Autor: Tiit Kull

Kirjastaja: Tiit Kull

„Nummipealt ja mujalt“

Autor: Aino Pervik

Illustraator: Olga Pärn

Kirjastaja: Tänapäev

„Sõsara sõrmeluud. Naised Eesti munasjuttudes“

Autor: Merili Metsvahi

Illustraator: Britt Samoson

Kirjastaja: Hunt Kirjastus

„Rahakunst ja Eesti 1918‒2018“

Autorid: Tiina-Mall Kreem, Triin Siiner

Kirjastaja: Eesti Kunstimuuseum