Kirjanik Viivi LuikFoto: Alar Truu
Inimesed
7. veebruar 2019, 14:21

Elutööpreemia saanud Viivi Luik: auhinnad on lõppude lõpuks õnne asi (1)

Fred Jüssi ja Leelo Tungla kõrval pälvis riikliku kultuuri elutööpreemia ka kirjanik Viivi Luik. „Iga tunnustus tuleb üllatusena, alati. See pole kunagi iseenesest mõistetav,” kommenteerib ta auhinna saamist. 

Naine jääb auhinda kommenteerides napisõnaliseks, kuid ütleb kirjanikule omase rahuliku loomuga, et on selle saamise üle muidugi õnnelik. „Mul on hea meel, et selle auhinna said ka Fred Jüssi ja Leelo Tungal. Sellepärast, et auhinnad on lõppude lõpuks alati õnne asi. Need pole kunagi iseenesest mõistetavad. Kuidas kunagi kellelgi õnne on! On ju palju teisi, kes seda ei saanud, aga kes seda täpselt samamoodi oleksid väärinud,” nendib ta. 

Miks just tema seekord auhinna pälvis, ei oska Luik öelda ning nendib, et seda peaks žürii käest küsima. Viimastel aastatel tehtud töödest ta midagi esile ei oska tuua ning ütleb, et tööd on ta samamoodi teinud kogu aeg ning auhinna pärast keegi oma tööd ei tee.

Auhinnale esitasid Luige Eesti Kirjanike Liit, Tallinna Ülikool ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, kes tõid välja, et Luik on üks olulisemaid ja silmapaistvamaid Eesti kirjanikke, kes panustab jääva väärtusega proosa- ja luuleloominguga Eesti ühiskonna võtmeprobleemide lahendamisse, olles parim näide sotsiaalsest aktiivsest intellektuaalist. Tema teostes on igaviku mõõdet, tõusmist ajast ja ruumist kõrgemale, maailma seostusvõrgustike teravat nägemist ja suure kirjaniku hingust. Luige looming on mõjustanud kogu eesti kultuuri ja tema uute teoste ilmumine on kui sündmus. 

Luik ise ei oska oma loomingu seast välja tuua seda kõige tähtsamat raamatut, vaid peab oma elutööks kogu oma loomingut.

Vastuseks küsimusele, mida ta preemiarahaga ehk 64 000 euroga pihta hakkab, räägib ta ühe loo: „Mul on üks hea sõber, Šveitsi kirjanik, kes alati jutustab, kuidas ta noorena sai suure auhinna. Ja ajakirjanik küsis tema käest, mis ta selle rahaga peale hakkab. Tema vastas täiesti süüdimatult noore kirjaniku süüdimatusega, et ostan elutuppa vaiba. Ja ajakirjanik oli üsna pettunud. Ise sai aru, et ütles midagi valesti. Teine kord oli ta juba kogenum, kui suure auhinna sai ja kui siis ajakirjanik küsis, mis te selle rahaga peale hakkate, siis ütles, et ostab endale aega ja kõik olid väga rahul. Ütleksin umbes sedasama, et ostan endale aega!”