Elutööpreemia laureaat Leelo Tungal: kui saaksin tervise korda, siis alles hakkaksin elutööd tegema! (18)

Naise sõnul ei olegi talle võit veel hästi kohale jõudnud ning raske on võidurõõmu väljendada, sest tervis ei ole praegu kõige parem. „Ma loodan, et selle auhinnaga tuleb ka tervis, sest mul on tervis praegu korrast ära. Homseks pean ma jalule saama, homme on meil koos Olav Ehalaga kontsert Nõmme kultuurimajas, katsun mitte lasta enda südant päris rütmist välja lüüa,” ütleb ta. 

Küll aga on ta väga õnnelik selle üle, et üks elutööpreemia saanutest oli tema sõbranna Viivi Luik. „Ta on minu lapsepõlvesõber, me umbes ühel ajal alustasime kirjutamist lasteajakirjas. Mul on väga suur rõõm tema üle!” 

Miks just sel aastal Tungalt elutööpreemiaga pärjati, ei oska kirjanik esiti arvata. „Võib-olla selle pärast, et mõeldes omakasupüüdmatult, andsin ajakirja Hea Laps peatoimetamise noorele kolleegile Kätlin Vainolale?” pakub ta siis. „Aprillis saab 25 aastat sellest, kui see ajakiri sai loodud ja läbi hädade ja tormide on seda ajakirja siiski tehtud, mul on hea meel, et see rõõmsalt edasi ilmub ja loodetavasti kogub uusi lugejaid ja kirjutajaid,” ütleb ta. 

Tungla sõnul ei ole ta elutööpreemia saamist kuidagi moodi oodanud või arvanud, et ta seda saama peaks. „Mul oli hea meel, kui kirjastuse Tänapäev all „Seltsimees lapse” trioloogia ilmus ja nad mind nominendiks saatsid. Oleksin olnud rahul ka sellega ausalt öeldes. Ma arvan, et selliseid kirjanikke, kes igal aastal ootaksid preemiat, neid vist väga palju ei ole. See tuli tõesti ilusa üllatusena mulle,” sõnab ta. 

Kirjastus Tänapäev tõi oma esildises välja, et Tungal peaks saama elutööpreemia, kuna on pea 50 aastat kuulnud Eesti armastatuimate lastekirjanike, luuletajate ning laulusõnade autorite hulka. Tema teoseid on lugenud mitmed põlvkonnad ning tema luuletuste viisistusi on esitatud paljudel laulupidudel. Tunglalt on ilmunud ligi 90 raamatut lastele ja noortele ning ta kirjutab tänini mitmes žanris. „Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus,“ lisatakse esildises. 

Mida peab aga kirjanik ise oma elutööks? Kas loomingut, või hoopis perekonda, lapsi ja kodu? „Eks ikka kõik kokku. Küll oleks raske neid kõiki järjestada,” vastab ta. „Oma pere on väga armas ja toetanud kogu aeg, loodan, et ka ise olen saanud toetada. Seesama lasteajakiri on olnud väga oluline minu jaoks, et kasvaks peale uus sugupõlv lugejaid ja kirjutajaid. Samamoodi oma töö, milleks lihtsalt tuleb vaim peale ja siis tuleb kuskilt seda aega ja energiat leida,” räägib ta. 

Elutööpreemiaga kaasnenud 64 000 eurot peab Tungal uskumatuks summaks, kuid teab juba, kuhu vähemalt osa sellest investeerida. „Mõnda aega oleme unistanud uuest majakatusest. See mure saab nüüd ehk sel kevadel või suvel murtud,” ütleb ta. 

Tungla sõnul ei tähenda tema jaoks preemia saamine mitte mingil juhul puhkusele jäämist. „See elutööpreemia võib kõlada nii, et nüüd pane pillid kotti ja puhka siis kuskil loorberitel. Ma arvan, et see on ikkagi tunnustus, mis julgustab, et oled olnud õigel teel ja nüüd saad jätakata oma tööd. Kirjutamiseta oleks ma üsna mõttetu isik. Aasta algus on olnud mulle üsna rõõmutoov. Ainuke asi on see, et süda on korrast ära, saaks selle ka korda, siis ma hakkan alles elutööd tegema, ma arvan!” sõnab ta.