„PEALTNÄGIJA“ VIDEO | Odinlastega raksu läinud sakslane: muutusin emotsionaalseks, sest meeleavaldus puudutas mind isiklikult (240)

Paradoksaalsel kombel uurib 39aastane saksa õppejõud Florian Hartleb ise just äärmuslust ja valeuudiseid, mille keskele ta nüüd sattus. Hartleb kinnitas "Pealtnägijale", et ta tegutses üksi ja emotsiooni ajel.

"Käin päris sageli üle Vabaduse väljaku. Antud juhul külastasin ühte üritust kohvikus Wabadus. Enne kohvile minemist šokeerisid mind immigrantidevastased plakatid, mulle hulgas oli ka pilte," ütles Hartleb.

Samal ajal immigratsioonivastase avaldusega toimus kohvikus Wabadus Eesti 200 valimisprogrammi arutelu. Nii Hartleb kui ta eestlannast naine Teele on Eesti 200 liikmed, kuid riigikokku nad ei kandideeri. Hartleb läks üritusele ainult korraks, naine jäi sinna pikemalt.

"Pärast kohvijoomist tahtsin koju minna. Läksin taas üle väljaku, kuid läksin lava juurde ja nägin, et see kõik on immigrantidevastane. Muutusin emotsionaalseks," põhjendas mees. Ta kinnitas, et tema reaktsioon ei olnud ette planeeritud ning ta ei soovinud oma last ohtu panna.

"Nägin, kuidas plakatil oli pilt Eesti presidendist mustanahalise beebiga. Meeleavaldus polnud lihtsalt põgenike vastu, vaid minusuguste immigrantide vastu, samuti mu lapse vastu, kes on eestlane, aga samas ka sakslane. Ühest küljest võib öelda, et minu laps on eestlane, aga samas võib öelda, et ta on Saksa immigrant. Ma tundsin, et rünnati mind isiklikult. Ma nägin seal ka inimesi, kellel olid seljas Odini sõdalaste jakid. Ma tundsin need ära, sest minu kodus Baierimaal peetakse neid paremäärmuslikuks liikumiseks," ütles Hartleb.

End katoliiklaseks nimetav Hartleb kuulub ühtlasi juba 20 aastat Saksamaal kristlik-demokraatliku, konservatiivse partei CSU ridadesse, mis on Angela Merkeli CDU sõsarpartei. Teise maailmasõja stigma tõttu ollakse Saksamaal äärmusnatsionalistlike protestide suhtes eriti tundlikud.

"Me õpime seda koolides ja ülikoolides. Me õpime seda kodanikena ja me püüame ka õppida oma minevikust. Saksamaal on ikka veel natsionaalsotsialism meeles ja me teadvustame, et peaks olema eelhoiatussüsteem. Meie põhiseaduses on kirjas, et demokraatia peaks olema teadlik parem- ja vasakpoolsetest äärmuslastest, tänapäeval ka islamiäärmuslastest," rääkis Hartleb.

Kohvikust väljudes plaanis Hartleb koju minna, kuid uudishimu sai temast võitu ja ta veeres lapsevankriga lava ette. Varro Vooglaiu kõne taustal hüüdis Hartleb, et meeleavaldajad on fašistid.

"Jah, juhtus nii, et ma tegin märkuse. Ma ütlesin valjusti, et see on immigrantide vastane, ja ütlesin ka, et ma olen ise immigrant. Hakkasin ära minema, nägin seal Odini sõdalasi ning ütlesin valjusti: "Te olete fašistid." Nüüd kahetsen seda ja sellepärast olen ma nende sõnade eest ka vabandanud," meenutas Hartleb.

Meeleavalduse korraldaja Maria Kaljuste ütles, et andis käsu ürituse turvajatele, kelle seas olid ka Odini sõdalased, Hartlebi enam mitte rahva sekka lasta. Hartleb väidab, et ta tahtis pärast lava ees käimist hoopis koju minna, kuid – vastupidi Kaljuste jutule – odinlased takistasid lahkumist.

"Mind tegelikult üllatas, et nad töötasid seal ametlikult turvameestena. Nad ütlesid mulle, et ei lähe ma kuskile, ehkki ma tahtsin lahkuda ja koju minna," sõnas Hartleb.

Kõige kuulsamast videost on näha, kuidas odinlased justkui viipavad, kuhu Hartleb peaks minema. Järgmisel hetkel haarab üks neist, Jaanus Burak, kinni tema kärust. Ametlikult peaksid avaliku ürituse turvamehed olema märgistatud, kuid Burakil vastavat märgistust polnud. Teise nurga alt filmitud videost on näha, kuidas Burak haarab kärust hetkel, mil Hartleb kohendab mütsi. "Ma kartsin sel hetkel väga. Milline isa tahaks, et võõras tema lapse kärust niimoodi haaraks?" tunnistas Hartleb.

Burak on korduvalt kriminaalkorras karistatud mees, sealhulgas 1993. aastal tahtliku tapmise eest. Värskeim karistus pärineb aastast 2017, kui ta peksis oma elukaaslast jalaga. Hetkel Rootsis viibiv Burak möönis, et on trellide taga veetnud kokku 23 aastat.

Vabaduse väljaku intsidenti keeldus Burak kommenteerimast, sest tema sõnul politsei keelas selle, kuna asjaga seoses on algatatud kriminaalasi.

Politsei kinnitas, et on algatanud juhtumi asjus väärteoasja avaliku korra rikkumise suhtes, aga mitte kriminaalasja. Tunnistajate etteheited olevat sakslase vastu, kuid politsei pole veel otsustatud, kas Hartleb on menetlusalune. Seetõttu polnud politsei Hartlebit menetlusest veel teavitanud ja ta kuulis seda esimest korda "Pealtnägijalt".

Videost paistab, et odinlased ja miitingulised hoidsid Hartlebi kuni politsei saabumiseni justkui piiramisrõngas.

Probleemseim hetk oli see, kui fotograaf Mats Õun pani käe Hartlebi õlale, mispeale sakslane teda tõukas.

"Üks inimene puudutas mu käru ja fotograaf pani käe mu õlale. Ma ütlesin, et vastutan oma lapse eest, ja kartsin, et sel hetkel võib midagi juhtuda. Ma tahtsin lihtsalt ära minna ja kõik. Nad ei tahtnud mul minna lasta ja seepärast ütlesin, et nad käituvad nagu fašistid," kirjeldas Hartleb. Hartlebi sõnul ei ramminud ta kedagi lapsekäruga: "Ma tõukasin ainult eemale fotograafi, kes mind puudutas. Ma olin rahumeelne ega tekitanud kellelegi vigastusi, nagu kirjutati."

Jaanus Burak väitis varem Õhtulehele, et Hartleb lõi talle vastu hambaid, kuid "Pealtnägijas" rääkis teist juttu. "See on mingi jama. Ma tõsiselt ka räägin, ma pole sellist asja öelnud," ütles Burak saates.

Pärast intsidenti võttis Hartlebiga ühendust ka lastekaitse, kuna talle teadmata aktivistid olid tema peale kaevanud. Sakslase sõnul levis tema kohta mitte ainult ohtralt valeväiteid, vaid ka solvanguid ja ähvardusi.