ÜLE 2000 PARTEI-KRIMINAALI: millised erakonnad on oma hingekirjast kurjategijad välja visanud? (35)

Möödunud on nädal, kui ajakirjandus võttis luubi alla Eesti erakondade hingekirjad, et näha, kas ja kui palju kuulub neisse kurjategijaid. Õhtulehe uuriv toimetus tõi välja, et parteidesse kuulub üle 2000 inimese, kellel on kriminaalne taust. Seejuures on neist rohkem kui pooled saanud oma karistuse viimase viie aasta jooksul.

Protsendiliselt jäi kriminaalide osakaal 1,5–5 juurde erakonna liikmetest:

Vabaerakond 30 (inimest) – 5% (liikmeist)

Keskerakond 600 – 4%

Reformierakond 500 – 4%

EKRE 350 – 4%

Isamaa 290 – 3,5%

Sotsiaaldemokraadid 190 – 3%

Eesti 200 alla kümne – 1,5%

Õhtuleht küsis parlamendierakondadelt, kuidas nad on nende uudiste valguses tegutsenud. Kriminaalkaristuste tõttu on Keskerakond tänavuse aasta jooksul enda ridadest välja arvanud 24 inimest, neist 14 jaanuaris ning 10 eelmise nädala kolmapäeval. Erakonna pressiesindaja Andre Hanimäe sõnul on omal soovil erakonnast veel välja astunud 28 liiget.

„Teame, et mõnel juhul mängis seejuures rolli just saadud kriminaalkaristus või selle kehtivus ja tunnustame neid inimesi, kes ise vastava otsuseni jõudsid,“ ütles Hanimägi. „Pärast Keskerakonna põhikirja muutust eelmise aasta oktoobris tuleb välja arvata kehtiva kriminaalkaristusega liige. Juhul kui kriminaalkaristus ei ole kehtiv, teeb oma kaalutletud otsuse erakonna juhatus.“

Reformierakond on seisukohal, et erakonna mainet kahjustanud liikmed tuleb välja arvata, aga igat juhtumit käsitletakse individuaalselt. „Pärast ajakirjanduse päringuid kontrollisime oma liikmete nimekirja kohtulahendite andmebaasist üle ja tõesti selgub, et meil on liikmeks inimesi, kelle kriminaalse karistatuse osas meil andmeid ei olnud,“ rääkis erakonna peasekretär Erkki Keldo.

Reformierakonna põhikirjas ei ole punkti, mis annaks suuniseid, mida teha kriminaalidega. Liikmeid võtab vastu erakonna piirkondlik organisatsioon, kelle ülesandeks on ühtlasi kontrollida liitudasoovija sobivust ja tausta.

„Erakonna juhatus on teinud piirkondadele ülesandeks vaadata ühekaupa läbi kriminaalselt karistatud erakonnaliikmete juhtumid ja otsustada, kas teha juhatusele ettepanek nende väljaarvamiseks. Esimese päeva [05.02] jooksul laekus selliseid ettepanekuid kümmekond, neid tuleb veel,“ täpsustas Keldo.

Ühtlasi plaanib Reformierakonna peakontor lähiajal välja töötada tehnilise lahenduse, et liikmekandidaatide ja liikmete karistatuse kohta jooksvalt infot saada.

EKRE arvas eelmise nädala neljapäeval enda ridadest välja 201 kehtiva karistusega inimest. Erakonna põhikirja järgi ei saa sellesse kuuluda karistust kandvad isikud ning juhatus otsustas erandeid tegemata välja arvata kõik karistusregistris olijad. Lisaks arvas juhatus välja veel mitu isikut, kelle karistus on küll nüüdseks kustunud, aga kes on korda saatnud raskeid kuritegusid, mis ei ühti EKRE väärtustega, nagu narkokuriteod, naistevastane vägivald ja pedofiilia.

„EKRE juhatus otsustas eelmise nädalal, et väärtegude ehk tavatrahvidega karistatud inimesi erakonnast välja ei arvata,“ rääkis EKRE aseesimees Martin Helme.

Lisakontrolli kohtuarhiividest vajavad Helme sõnul ligi 50 inimest, kelle karistus on nüüdseks kustunud. „Pärast täiendavat kaasuse sisu läbivaatust suunatakse nende erakonnas jätkamise küsimus kohalikele ringkondadele seisukoha võtmiseks, et oleks võimalik iga juhtumi puhul eraldi hinnata inimese sobivust erakonda,“ kinnitas ta.

Sotsiaaldemokraadid pole seni kellegi osas mingit otsust teinud. Olukorrast plaanitakse rääkida järgmisel esmaspäeval. „Tänu ajakirjanduse õigustatud huvile on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus otsustanud teemat arutada oma järgmisel korralisel koosolekul,“ ütles erakonna pressiesindaja Andri Maimets. Koosolekul tuleb juttu 165 inimesest.

Erakond Isamaa arutab liikmete välja arvamist samuti järgmisel nädalal, kui koguneb eestseisus.

Vabaerakond, kus kriminaalide osakaal on suurim – tervelt 5% – pole aga viimase nädala jooksul kedagi enda hingekirjast välja arvanud. „Ka Vabaerakonnas on mõned inimesed, kes on eksinud. Nende arv on väike, nad on eksimuse heastanud, ja nende taust pole meil kunagi probleemiks kerkinud," ütles erakonna esimees Kaul Nurm. „Inimesel peab olema pärast eksimuse heastamist eluga edasi minna. Samas olen nõus, et kui mõne erakonna nimekiri kattub suuresti Murru vilistlaskoguga, peaks valijal tekkima küsimus, miks erakond just seesugust kontingenti meelitab.“