Blogid

Kuidas Eesti supermagistraal ehitamata jäi (2)

Tõnis Erilaid, 4. veebruar 2019, 00:03
Foto: Mattias Tammet
Läinud sajandi kolmekümnendatel kavandati Tallinna–Riia supermagistraali, mis pidi tulema nii hea, et autod võiksid sellel kihutada 150 km/h. 1930. aasta detsembris lepiti Eesti ja Läti välisministrite kohtumisel kokku, et tee sihiks saab Tallinnast üle Kose ja Võhma Viljandisse ja sealt Lilli (Polli) piiripunkti kaudu edasi Ruhja (Rujiena), Volmari (Valmiera) ja Võnnu (Cesise) kaudu Riiga, kirjutab Päevaleht. 

Töötud pandi tee-ehitusel ametisse alles 1934. aasta detsembris, siis oli tee siht sirge nagu joonlauaga tõmmates üle Vaida Põltsamaale välja. Paidest oleks möödutud kolme kilomeetri kauguselt. Edasi oli sihiks Viljandi, Karksi-Nuia ja Polli piiripunkt. Märkimisväärne on, et Riia magistraali loeti tähtsamaks kui Tartu maanteed – mõte oli, et supermagistraalilt saab Põltsamaal maha keerata ja piki väiksemaid teid Tartusse minna.

Parematel päevadel oli supermaanteed rajamas kuni pool tuhat inimest, aga raha nappis ja suurejoonelisest projektist sai 1940. aasta suveks valmis vaid Tallinna–Assaku kaheksakilomeetrine lõik. Kui Eesti NSV tuli, siis oli juba olulisem Tartu maantee läbi Mäo, Põltsamaa ja Puurmani. Riia supermaanteed on nüüd lõiguti ehitatud Pärnu poole, aga kiirusest 150 km/h ei kõnele enam keegi. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee