Olavi Pihlamägi: „„Eesti laulu“ poolfinaalid olid väga pikad, kannatusrohked ja piinarikkad!“ (63)

„Koos „Aktuaalse kaameraga“ kestis laupäevane poolfinaal kolm ja pool tundi – tule taevas appi! Kahe poolfinaali peale kokku siis ligi kaheksa tundi? Selleks, et välja sõeluda 12 finaalilaulu? „Eesti lauluga“ poolfinaalid olid väga kannatusrohked ja piinarikkad! Et jaksaks need kaks poolfinaali ära vaadata on vaja kaameli kannatust! Selle formaadiga võib raskestikasvatatavaid lapsi õigele teele juhtida, kui ütled neile, et nad peavad selle ära vaatama! Terve õhtu vaadata neid laule on paras kannatuste rada.”

Ka ei pea Pihlamägi õigeks, et poolfinaalid suure hurraaga Tartusse toodi. „See on kõigile tegijatele raske, eriti neile, kes ei ole tartlased – enamik inimesi, kes selle formaadiga seotud, on ju Tallinna ning selle ümbruse elanikud,” arutleb ekspert. „Jumala pärast, et järgmisel korral ei võeta toimumispaigaks Räpinat või Valgat! Kuid igal juhul oleks viisakas see praegune formaat lühemaks teha, sest finaal, mis saab toimuma Saku suurhallis on ju ka mitmetunnine lohe. Kaua siis võib? Seda enam, et laule kui selliseid eriti ei olnud. Laulude valik oli ju nõrk ning pilt kahvatu ja nukker. Eriti teises poolfinaalis.”

Seda, et tegu olnuks läbi aegade nõrgima lauluvalikuga, Pihlamägi ütlema ei kiirusta, kuid tõdeb, et üks nõrgimaid oli tänavune laulusaak „Eurolaulu“ ja „Eesti laulu“ ajaloos siiski. „Saatuse tahtel olen kuulnud ka mõnda sellist lugu, mida „Eesti laulule“ pakuti, aga läbi ei läinud,” poetab Pihlamägi. „Läbi läksid kahjuks need laulud, mis olid oluliselt nõrgemad ja ühetoonilisemad. Üks źüriiliige, kel on piisavat kogemust, ütles, et oli väga raske 24 poolfinaali lugu välja valida, sest tase oli nõrk. Seda ma usun. Ning seda oli ka kahest poolfinaalist näha. Kui esimeses poolfinaalis polnud mingit raskust panna paika need viis, kes kindlasti finaali pääsevad ning kuues oli lihtsalt katse-eksitusmeetodil selgunu. Teises poolfinaalis oli kindlalt ette näha need neli kes finaali lähevad ja siis lisaks kaks – natuke ehku peale minejad. Teine poolfinaal oli oluliselt nõrgem kui esimene.”

Mis puudutab finaali pääsenuid, siis see tulemus Pihlamäele erilisi üllatusi ei pakkunud. „Selge oli see, et Sissi ja Uku peavad finaali pääsema, sest mõlemad on lauljatena tugevad. Teiste puhul langesid źürii ja publiku maitse kohati kokku: publik tõi finaali Inga ning Patuse poole imago mängis Sünne Valtrile kindlalt finaalikoha kätte. Mis sest, et Sünne lugu oli läbi ja lõhki rootslaslik ja natuke vanamoodne. Esimese poolfinaali rootslane Victor Crone oli aga nagu Vikerraadio omal ajal – sõõm värsket õhku! Kõik minu tuttavad räägivad üksnes rootsi poisist! Nii et finaalis saab kolme poisi vahel tugev rebimine olema: üks on rootsi poiss Victor, teine on Viljandi armeenia poiss Stefan ja kolmas meie Uku-poiss. Poiste vahele löövad kindlasti kiilu kaks tüdrukut: üks on kindlasti Inger ja teine kas Sissi või Kerli Kivilaan. Vähemalt praeguse tähtede seisu järgi paistab nii.”