Olavi Pihlamägi. Mees, kes võib muusikast kõnelda tundide kaupa ja kes on kirjutanud Eesti esimese Eurovisioni-raamatu. Sõbrapäeval saab see multitalent 70aastaseks, aga välja näeb ikka kui nooruk. Üksnes lapsepõlve-lokid on ajapikku sirgeks veninud. Foto: Stanislav Moškov
Inimesed
2. veebruar 2019, 00:01

Olavi Pihlamägi: „Kui sul pole nahaalsust, siis lihtsalt jäädki ukse taha halli hiirena ootama. Sa pead ikka ukse ise lahti lööma.“ (13)

Klassieksursioon on Riiast tagasiteel Tallinna. PAZ bussis istub teiste seas lokkispäine nooruk, kes vahetpidamata kõneleb. Pausideta. See on Olavi Pihlamägi, kes Pärnu peatuse ajal salaja suitsetamas käis ning püüab reetlikust aroomist vatramise abil vabaneda. Et vanematele vahele ei jääks. „Keegi ütles, et kui kogu aeg rääkida, saab suitsuhaisust lahti,“ naerab Olavi. „Rääkisin lakkamatult terve tee. See oli minu reportaaž. Pärast polnud mingit suitsuhaisu. Häält enam ka mitte. Aga klassikaaslastele meeldis!“

Klassieksursioon on Riiast tagasiteel Tallinna. PAZ bussis istub teiste seas lokkispäine nooruk, kes vahetpidamata kõneleb. Pausideta. See on Olavi Pihlamägi, kes Pärnu peatuse ajal salaja suitsetamas käis ning püüab reetlikust aroomist vatramise abil vabaneda. Et vanematele vahele ei jääks. „Keegi ütles, et kui kogu aeg rääkida, saab suitsuhaisust lahti,“ naerab Olavi. „Rääkisin lakkamatult terve tee. See oli minu reportaaž. Pärast polnud mingit suitsuhaisu. Häält enam ka mitte. Aga klassikaaslastele meeldis!“

Eetri täiskõnelemine ei heiduta Olavit tänapäevalgi kuidagi. Ta võib seda vabalt teha. Une pealt, kui vaja. „Hea oleks, kui natuke ette teaks, et peab pikalt rääkima,“ muheleb ta. „Aga eks ole ka räägitud.“ Teinekord, olude sunnil, on ta sundkorras täitnud eetrit ka niimoodi, et pärast suurt ei mäleta, millest kõigest pajatas. Raadiomehe asi.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99