Paul AguraiujaFoto: Tiina Kõrtsini
Tele
30. jaanuar 2019, 16:10

Eesti kalleim teleseriaal „Pank“ on töötajatele võlgu kümneid tuhandeid eurosid (31)

Sügisel jõudis vaatajateni EV100 raames tehtud kümneosaline draamasari „Pank”, mis lõi omas žanris Eestis mitu rekordit, alustades võttepäevade hulgast, lõpetades Eesti mõistes kosmilise 1,6 miljoni eurose eelarvega. Seriaali finantse uurinud ETV saade „Pealtnägija” avastas aga, et sarja eelarves haigutab üllatav auk, vahendab Menu.

„Pealtnägija” andmetel ollakse võlgu umbes kümnele ettevõttele kaamerameestest-assistentidest kuni montaaži ja helitöötluseni.

Maksmata arveid on 500 eurost kuni 14 000 euroni, kokku 50 000. Produtsent Paul Aguraiuja, kelle jaoks oli tegu esimese teleprojektiga, kinnitab, et hoolimata võttepäevade lõhkiminekust oleks võlad klaaritud, kui poleks tekkinud tõrked sarja müügiga välismaale.

Teleseriaal „Pank” on asjaosaliste sõnul edulugu: läbi aegade suurim eelarve, terve armee Eesti tippnäitlejaid ja režissööre. Palju vastukaja ja lõpuks ka rahvusvaheline lend. Ekraani taga kimbutavad projekti aga intriigid ja rahamured,” vahendab „Pealtnägija”.

„Kui tegemist on Eesti seriaalimaastikul ühe suurema eelarvelise projektiga, siis sa ei tule selle pealegi, et oled ükspäev olukorras, et sul on tasumata arve,” rääkis seriaaliga seotud grimeerija Merlit Veldi.

„Iga kord, kui ma nendele kirjutan, ma vabandan – tunnen ääretult piinlikkust, et see asi on nii läinud,” lausus Aguraiuja. „Ma ei saa mingitel hetkedel isegi rahulikult istuda, sest ma tean, et on inimesi, kellele mul on võlg üleval.”

„Panga” lugu sai alguse 2014. aasta avalikust konkursist, mille korraldas Eesti Filmi Instituut eesmärgil, et Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks valmiks täispikk draamasari. Võitjale anti seriaali valmimiseks 781 000 eurot ja Eesti kodumaise telelitsentsi ostuga panustas Eesti Rahvusringhääling lisaks 120 000 eurot.

Vähetuntud ettevõttelt Itamambucalt laekus ideekavand, mille taga tuntud tegijad: endine teater NO99 tegevjuht Paul Aguraiuja, sama teatri dramaturg Eero Epner ja kodanikuaktivist Tarmo Jüristo, kes alustas karjääri 90ndatel Hansapangas ning valdab peensusteni pangaga seonduvaid teemasid. 

Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp rääkis saates, et peaaegu konsensuslikult valiti seriaal projektiks, mille tegemist toetada.

Sarja tegijad suutsid kaasata lisaks riigile ka erainvestorid. Ehkki seriaali tegijad ei soovinud „Pealtnägijas” kõiki eratoetajaid avaldada, selgus Filmi Instituudi dokumentidest, et rahastajate hulgas on ka endisi Hansapanga töötajaid, kellest nimekam on panga üks asutajaid Rain Lõhmus.

Rain Lõhmus Foto: Stanislav Moshkov

Projekti poole peal hakkasid ilmnema rahalised probleemid: selgus, et kümneosalist seriaali ehk sisuliselt nelja täispikka mängufilmi ei ole võimalik salvestada kaheksakümne kolme päevaga, nagu algselt rahastajatele lubatud. Lõpuks kulus ligi 100 võttepäeva, millest tekkis ka rahaline miinus.

Sarja tegevprodutsendi Kaspar Kaljase sõnul oli sellel hetkel juba hilja pidurit vajutada. „Kui on ühel hetkel kaaluda, kas vedada projekt lõpuni, et tekiks toode, mida on võimalik müüa või jätta projekt pooleli, sest 50 000 eurole ei ole katet, siis sai valida, et tehakse projekt lõpuni, et oleks vähemalt mida müüa.”

 

Seriaali aruandest selgub, et 2017. aasta oktoobris kinnitab produtsent Eesti Filmi Instituudile veelkord, et kulud on visuaalsete nõuete tõttu prognoositust suuremad, aga miinus suudetakse eraraha ja hilisema müügitulu toel katta.

Üheks argumendiks oli, et sarjaga liitub Cannes´i filmifestivalil pärjatud näitleja Kati Outinen, kes tekitab rahvusvahelistes telejaamades tundmatu teleseriaali vastu elavamat huvi. 

Kõik vead on Paul Aguraiuja sõnul tehtud eelarvestamise protsessis, mille jaoks ei olnud piisavalt aega.

Täispikka lugu saad vaadata siin: