KadiahFoto: Helen Marts
Üritused
2. veebruar 2019, 13:42

ÕL EDETABEL | Õhtulehe lemmik „Eesti laulu“ teises poolfinaalis on Kadiah (15)

„Eesti laulu“ teine poolfinaal saab avapaugu juba täna õhtul, ning peagi on selge, kes on need järgmised kuus õnnelikku, kes 16. veebruaril Saku suurhallis võidu nimel võistlema hakkavad. Enne veel aga vaatame, kes osutus sel aastal Õhtulehe muusikatoimkonna lemmikuks.

Õhtulehe tabeli koostamisel osales 13 muusikasõpra, kes andsid kõigile poolfinaali lugudele punkte vahemikus 1–12. Et sedapuhku on poolfinaalis võistlustules 12 lugu, ei saanud kasutada Eurovisioni hindamissüsteemi. Nii sai iga artist erineva punkti.

Maksimumtulemus, mida oleks olnud võimalik saavutada, oli 156 punkti, miinimum aga 13. Avaldame ka mõned kommentaarid, mis lugudele osaks said. 

Õhtulehe teise poolfinaali edetabel: 

1. Kadiah „Believe“ – 113 punkti (3 maksimumi)

 

- Ilus ballaad, aga üsna mittemidagiütlev. Meelde ei jää.

- Minu poolt lähevad punktid ainult loo sõnumile. 6 punkti

- See on selline laul, mis Eurovisionil töötaks. Hea sõnumiga ja taustalooga ning selles on seda hinge ja võimsust, et suurel laval läbi lüüa. Eurovisioni laval peab tegema kas jõhkrat möllu või midagi nii hingestatud, et inimesed kuulama ja vaatama jääks. Ma usun, et see lugu võib niimoodi töötada.

- Kuidas saab üks kolme ja poole minuti pikkune laul tunduda igavikuna?

- Helgelt nukratooniline pisarakiskuja.

- Teise poolfinaali ilusaim ballaad.

- Ma tean, et see ei jõua Eurovisionil ega ilmselt ka „Eesti laulul“  kaugele, aga see lugu kõlab lihtsalt NII armsalt. Kuigi Kadil on veidi lapse hääl.

- Väga nunnu!

- Nii armas video! Ja ilus refrääni meloodia.

2. Uku Suviste „Pretty Little Liar“ – 111 punkti (2 maksimumi)

 

- Isiklikult mulle see lugu väga ei meeldi, aga suuremale peavoolu publikule võib mõjuda küll.

- Ei tea, kas Uku Suviste saaks Venemaalt Eurovisionil 12 punkti? Võib-olla isegi üks parimaid poplaule tänavu.

- Kui sa oled kuulnud ühte Uku Suviste lugu, oled sa kuulnud neid kõiki! Ja üleüldse, kas eksisteerib armastusest pajatavat eurolaulu, kus EI OLEKS kasutatud fraasi „We can take it higher?”

- Uku on ilus mees. DAA! Laul on ka peaaegu et sama hea kui rootslasel. Võiks võita teise poolfinaali ju. Oleks Victoril natukenegi konkurentsi. 

- Ma poleks seda uskunud, et ma Uku esimeseks panen, aga selle refrään nii võimsa meloodiaga

- Põnevad helikäigud ning suurepärane esitus nõtkelt ja võimsalt meeshäälelt.

- Meeldib, kuidas krutib pinget. Aga kajaga karjumine hakkab kõrvadele.

- Kuna eesmärk on leida Eurovisioni esindaja, siis see on kindlasti üks sobivamaid. Ja kuigi on tegemist hea looga, suurepärase vokaaliga, pean oluliseks, et esitaja oleks sümpaatne. Ukul jääb puudu ehedusest ja siirusest. Liiga palju maski ja fassaadi.

3. Grete Paia „Kui isegi kaotan“ – 106 punkti (1 maksimum)

 

- Sesmõttes, et Grete Paia on piisavalt äge tüdruk, et teha enamat, kui tüüpiline kodumaine diskotümps, mida passib vaid õllevinesena suvistel simmanitel kuulata.

- Natuke liiga ühesugune, igav hakkab seda kuulates kahjuks

- Tore on näha Grete Paiat taas „Eesti laulul“! Sama hea nagu alati!

- Professionaalne laul ja küps esitus, ent paraku üllatusmoment puudub.

- Norm retro, aga ilma videota vaevalt, et välja mängib.

- Sven Lõhmuse kasvandikel on väga sarnased hääled. Grete kõlab nagu Laura Põldvere. Lugu ise on hea, Raadio Elmaris kindlasti kõrgel kohal. Eurovisionil ei kujuta ette.

- Suht igav lugu minu arvates, aga see jääb kergelt kummitama, mis on vähemalt euroka mõistes vist hea asi.

4. Kerli Kivilaan „Cold Love“ – 91 punkti (2 maksimumi)

 

- Kuule, aga… see oli päris okei isegi ju.

- Esimesel kuulamisel eriti ei meeldinud, aga nüüd teist kord kuulates oli isegi täitsa hea.

- Ülehinnatud

- Liiga aeglane laul minu jaoks, aga Kerli ise on nii armas.

- Tuimavõitu ja säratu.

- Puudutas südant. Mõnusa vaibiga lugu.

5. Lacy Jay „Halleluja“ – 89 punkti (2 maksimumi)

 

- Niinimetatud taustamuusika jaguneb minu jaoks kaheks: taustamuusika, mis lihtsalt on, ei tõmba tähelepanu, eriliselt ei meeldi, aga ei sega ka, ja taustamüra, mis häirib ja mille tahaks kinni keerata. See lugu liigitub taustamüra kategooriasse.

- Mõnusa biidiga ja rütmiga lugu, ilmselt on tegu minu isikliku eelistusega, aga mulle selline tšill muusika meeldib. Enamus inimestele arvatavasti jääb sellest väheseks. Aga miski paeluv selles loos olemas on. Lauljatari hääl on muidugi ka väga võimas ja emotsionaalne.

- Ma võiks kihla vedada, et ma olen sellist laulu Eurovisionil varem vähemalt 10 korda kuulnud. Laul on kolm minutit pikk ja mul hakkas juba peale esimest igav.

- Nii võimas hääl.

- Jääb natuke üksluiseks, muidu ilus hääl.

- Kõla on kuidagi välismaa.

- Teise poolfinaali lemmar. Kitarr meeldib väga.

- Teise poolfinaali üks tugevamaid. Natuke tekib võrdlus lauljanna SIAga. Super produktsioon - puhtad toonid.

- Veidravõitu ninahääle kasutamine kohati, laul kipub hooti kriiskavaks.

6. Sissi „Strong“ – 89 punkti

- Laul on üsna Harju keskmine, aga kui Sissi suudab laval oma isiksusega sellele pool juurde anda, võib sellest isegi päris hea numbri saada.

- Kuulasin loo otsast lõpuni ja ei saanud aru, mida sellega öelda taheti. Vaatasin videot ja ei saanud aru, mida sellega öelda taheti. Lugesin lüürika läbi ja ei saanud aru, mida sellega öelda taheti. Aga noh, kõlas nagu okeilt isegi.

- Teistmoodi laul, meeldib. Go, Sissi!

- Produktsioon on tugev, Sissi oskab laulda ka, aga lugu ise on igav.

- Sissil on väga lahe hääl ja laul on ka päris hea. Aga selle looga ilmselt sama ei tee Eurovisionil nagu tema isa.

- Iseloomutut laulu ei päästa ka jõuline ja kõlav naishääl.

- Kui ma olen nüüd üle poolte „Eesti laulu“ võistluslugude ära kuulanud, siis olen ausalt öeldes pettunud. Eriti just noore generatsiooni muusikute osas. Puudub omanäolisus, või mind isiklikult ei kõneta. Sissi on väga tugeva tämbriga, aga lugu ise on mittemidagiütlev. Jääb ka raadiost kuulates teiste lugude varju - ei teki tunnet, et tahaksin uuesti kuulata

7. Around The Sun „Follow Me Back“ – 85 punkti

 

- Ühel hetkel lauldakse Instagramist ning ma ei tea, kas kiita neid tänapäevasuse eest… või laita sotsiaalmeedia promomise tõttu. Lugu ise totaalselt unustatav.

- Tšillid julged noored. Nad olid vist Noortebändis ju ka? Ambitsiooni on – haaravad järjest konkursse. Edu neile!

- Sellist muusikat tuleb uksest-aknast sisse. Tuleb tahtmine uksed-aknad kinni panna.

- Tublid lapsed.

- Koolibändilik kooslus: õhinat ja sära piisab, ent sügavust ja mitmeplaanilisust napib, mistõttu laul jääb lamedaks.

- Mõnus ja hoogne popp.

- Kaasahaarav muss, aga tahaks seda pigem kuskil klubis vms kuulata.

8. Inga feat. Lumevärv „Milline päev“ – 75 punkti

 

- Esinejanimi ja laulu pealkiri annavad juba aimu, et see saab olema kõige stereotüüpilisem kodumaine sült eales. Ja siis paned laulu tööle ja saad enda kahtlustele sajaprotsendilise kinnituse.

- Tundmatu piff Tallinna tornides vehkimas. Video nagu Savisaare „Kaunil maal”. Tal oli ka Tallinna tornides päike ja tuul.

- Kuidagi värskendav ja nooruslik. Aga Eurovisionil ilmselt väga kaugele ei jõuaks.

- Laul on halb ja sõnad on veel halvemad.

- Nunnu.

- Väga usutav eestikeelne lugu. On sõnad, on refrään ja on esitaja. Kindlasti ootan Ingalt uut loomingut. Mingi võrdlusmoment tekkis korraks Eda-Ines Ettiga, aga see oli vaid positiivses mõttes. Kuigi eurolava jaoks ehk mitte kõige parem lugu, usun et jõuab finaali.

- Lihtsakoelise viisikese loomulik ja innukas esitus.

9. Synne Valtri „I’ll Do it My Way“ – 72 punkti (1 maksimum)

 

- Süldilauljad võiks ikka oma süldi juurde jääda.

- Kui ma ei teaks, et laulab eestlane, arvaks ma kohe esimesel sekundil, et „Kurat, mingi eestlane vist!”. Sest noh, see aktsent on suhteliselt kohutav. Puhka rahus, Patune Pool.

- Ei tahaks halvasti öelda, aga kõrtsibändi solist võiks jääda oma ridadesse edasi. Tal ju fännibaas seal. 

- Sünne Valtril on väga hea hääl. Laul ei kõneta.

- Südamlik süldimuusika mõningate Abbat meenutavate elementidega.

- Sünne lihtsalt õhkab positiivsust. Isegi, kui laul on lamp.

- Tean, et „tõsised muusikud“ krimpsutavad Sünne Valtri suhtes nina. Teatud mõttes on neil ka õigus, sest rahvabändist välja koorunud lauljal võib olla päris keeruline end tõsiseltvõetava lauljana tõestada.

- Kuigi lugu on liiga lihtsakoeline, oleks sellel kindlasti minekut rahvusvahelisel võistlusel. Isegi Balkani maadest võib see linalakk tuua head punktid.

- Tegelikult isegi päris eurokas laul, aga minu arust jääb nii igavaks ja üksluiseks

10. Cätlin Mägi & Jaan Pehk „Parmumäng“ – 72 punkti

 

- Lugu eristub oma rahvamuusikaelementidega kindlasti üldisest diskolikust meeleolust, aga kas meie regilaululikud viisijupid ka Euroopas peale lähevad? Ka sisuliselt jääb lugu veidi nõrgaks ja mittemidagiütlevaks. „Trilla-tralla-trillallaa“?

- Minu meelest on sel veidi Trad.Attack!-i kõla. Naljakas ja jääb kummitama.

- Appi, liiga deep’i sisuga vist minu jaoks.

- Vastakad tunded. Ühest küljest on Jaan Pehk jõle kihvt, teisalt aga tundub „Parmumäng” kehvem katse taaskord parmupillimänguga finaali jõuda ja olgem ausad - Jaan on vale!

- Mõnus eestilik, folgi vaibiga lugu lademete ühetaoliste poplugude seas.

- Meisterjaani üritatakse kopeerida.

- Veider ja algul kõlab päris halvasti, aga see on see halb, mis lõpuks mängib end heaks.

- Keegi ei viitsi sede te-tet-ere- tu-tutrur ära kuulata lootes, et sealt midagi head võib tulla.

- Cätlin Mägi on andekas pärimusmuusik, aga ma ei tea, kas „Eesti laul“ on õige koht, kus enda loomingut näidata? Ja kuigi folk on juba Eestis massidesse läinud (Trad.Attack! ja Curly Strings), siis arvan, et see lugu jääb veel keskmisele eestlasele pisut kaugeks.

- Lummav ja lõbus laul hüpnootilise parmupillimeloodiaga. 

11. Iseloomad „Kaks miinust“ – 66 punkti

 

- See lugu toob silma ette vaikse unise hommiku. See pole kindlasti lugu, mida tahaks kordi ja kordi järjest kuulata, aga tundub hea lugu, mille taustal hommikul vaikselt virguda, võileibu meisterdada ja kohvi juua. Kui see lugu suurele eurolavale jõuakski, oleks see ilmselt ikkagi lugu, mille taustal köögist uusi snäkke otsida.

- Kahjuks selline indie/alternatiivrokk „Eesti laulul“ kindlasti ei õnnestu, aga olenemata sellest on tegu võrreldes teiste kohutavate iganenud popilugudega poolfinaalides täitsa kuulatava looga.

- Hehee, okei, laulu sõnum on huvitav.

- Kas seal laulab Taavi Peterson? Kõlab küll niimoodi.

- See kõlab nagu muusika, mida tehakse Tartus.

- Oleks „Viis miinust“, oleks parem skoor olnud.

- Mõnusad kitarrikäigud ja meloodiavõnked.

- Saan aru, et „Eesti laul“ on eesmärgiga tutvustada kohalikku muusikat. Iseloomad kõlavad hästi, aga kuidagi siia ära eksinud. On hea lugu, aga vale koht kuidagi.

- Öäk.

- Positiivne ja omamoodi lugu.

12. Kaia Tamm „Wo sin die Katzen?“ – 52 punkti (2 maksimumi)

 

- Keelevalik on kindlasti midagi uut. Ei tulegi meelde, millal „Eesti laulul“ viimati saksa keeles lauldi. Loo üldine stiil käib minu muusikamaitsest aga kauge kaarega mööda.

- Ma tõesti ei saa aru, miks „Eesti laulule“ sellised lood lastakse? Nagu mis on selle point? Et igal aastal peab ikkagi olema mingi „Kreisiraadio“ vaibiga lugu? Selline lugu kuulub sinna eesti kolemuusika kategooriasse, kus DJ Heikid ja muud tüübid.

- Miks see „Eesti laulu“ poolfinaalis on?! Jeesus!

- Ma pole kunagi mõelnud, et mis juhtuks, kui omavahel kokku segada 90ndate halb tümps ja Saksa šlaagrid, aga tundub, et Kaia Tamme on see mõte juba ammu piinanud. Õnneks võttis ta selle hoobi enda peale ning nüüd saame kõik enda eluga rahulikult edasi minna. Loodetavasti mitte Eurovisionile.

- Ülitugev! Kiisukesed ilusate tissidega. Need löövad ju eurokal läbi.

- Esimese hooga mõtlesin, et mis asi see on? Aga, mulle meeldib! Pööraselt julge tulla sellise looga võistlusele. Hipsterid tantsivad.

- Mis asi see veel on?

- Uskumatult jabur magus kiisupopp. Mjäu!

- Mõnel liiga palju vaba aega.

- Leto Svet vol 2?