Film
29. jaanuar 2019, 16:23

ARVUSTUS | „Skate Kitchen“ näitab, et ka naised võivad (rulatades) haiget saada

Mulle on rulakultuur alati meeldinud. Praeguseks hetkeks võib see juba iseloomustada mu sõrmede vahelt läbi lipsava nooruse kadumist, ent omal ajal unistasin tihti sellest, kuidas libisen mööda päikselist tänavat, juustes tuul ning jalge all tükike puud. Koos iga-aastase rulafestivali Simple Sessioniga kohale veerev indie-film „Skate Kitchen“ tõi need unistused vuhinal tagasi.


Film räägib loo noorest tütarlapsest Camille’ist, kes üle kõige muu justnimelt rulatada armastab. Kui kõik muu, mis täiskasvanuks saamise protsessiga kaasneb, on veider ja hirmuäratav, siis nelja ratta ja laua kombinatsiooni najal edasi liikumine ja trikkide tegemine on see, mis aitab tal pea selgena hoida.

Üks õnnetu kukkumine hiljem ning neiu leiab ennast olukorrast, kus halveneb läbisaamine oma emaga ning ta on sunnitud leidma uue õle, mille najale toetuda. Selle leiab ta noortest neidudest koosneva sõpruskonna näol, kelle ta avastab Instagramist Skate Kitchen nime alt. Uued sõbrad muudavad seni introvertset elu elanud Camille’i vabaks hingeks. Värske hingamine toob aga endaga kaasa värsked probleemid.

„Skate Kitchen“ on ülimalt indie nii pildis kui kõlas. Autentsust lisab kogu kompotile juurde asjaolu, et linateose keskmes olev tüdrukute grupp pole fiktsionaalne, vaid ka päriselt rula peal üles kasvanud, mistõttu on nende omavaheline dünaamika (rulatamisoskustest rääkimata) igati ehe.

Tänu sellele ei kõla ükski tegelane nagu enda dialoogi peensusteni pähe tuupinud Hollywoodi linalakk, vaid nagu reaalne inimene. Toda viimast seika ei suuda kõigutada isegi filmis üles astuv Jaden Smith (kuid siinkohal võivad rolli mängida ka tema mõneti kehvad oskused näitlejana).

Ka kaameratöö on n-ö kodukootud. Kaadrid on ausad ning taotluslikult toored, ülistamaks New Yorgi rulakultuuri ja nooruslikku hingamist. Alko- ja narkovinesed momendid ning omavahelised lahkhelid tuuakse vaatajani aga tuhmimates toonides mürarikka keskkonna saatel. Kõike seda saadab mitmekülgne heliriba.

„Skate Kitcheni“ suurimateks miinusteks on tema nišilembesus ning kohati lohisevad dialoogid. Kuna filmi linastumine on strateegiliselt valitud, võib sel kohalikus kinolevis vast isegi täiesti okeilt minna, ent tavavaatajale, kes rulaspordist karvavõrdki ei huvita, ei pakuta kõrvalise väärtusena absoluutselt mitte midagi.

Puhkehetkedel istuvad neiud reeglina üheskoos maha, kimuvad kanepit ja arutavad tühjast-tähjast. Neid momente oleks saanud kergesti kärpida ning film oleks tunduvalt voolavam ja kompaktsem olnud.

Asjaarmastajaid ja indie-kino fänne ootab aga ees igati äge film.

7/10