ÕL EDETABEL | „Eesti laulu“ esimese poolfinaali suursoosik on Victor Crone (8)

Õhtulehe tabeli koostamisel osales 13 muusikasõpra, kes andsid kõigile poolfinaali lugudele punkte vahemikus 1-12. Et sedapuhku on poolfinaalis võistlustules 12 lugu, ei saanud kasutada Eurovisioni hindamissüsteemi. Nii sai iga artist erineva punkti.

Maksimumtulemus, mida oleks olnud võimalik saavutada, oli 156 punkti, miinimum aga 13. Avaldame ka mõned kommentaarid, mis lugudele osaks said. 

Õhtulehe esimese poolfinaali edetabel:  

1. Victor Crone „Storm“ – 138 punkti (10 maksimumi)

- Kahtlemata esimese poolfinaali parim lugu. Klassikaline diskokas, tõmbab tähelepanu, jääb meelde, hakkab kummitama. Refrääni tahaks kolmandal korral juba kaasa ümiseda ja isegi sõnad on suures osas juba meeles. Ainsaks väikeseks miinuseks võib lugeda asjaolu, et artist on rootslane. Ma ei tea, kas riik, kus on nii palju oma artiste, peaks minema end võõraste sulgedega ehtima.

- Seda laulu on kõige rohkem raadiotes kuulda olnud. Kui ma kõiki laule kuulsin esimest korda, siis see meeldis kõige rohkem. Kindlalt üks favoriite võidule. Stig Rästa ei lase oma kvaliteeti kunagi alla.

- See võidab! Go Victor!

- Esimese poolfinaali lugudest kindlasti tugevaim. Hea häälega kobe rootslane laulab tugevat lugu. Kindlasti läheb peale nii eestlastele kui Eurovisioni fännidele ehk homoseksuaalidele.

- Rootslane. Tõenäoliselt võidab siis. Aga noh, lugu ise ka üpris hea, seega miks mitte.

- Avicii oli geniaalne artist. Ja see meenutab mulle halastamatult vara lahkunud Aviicit. See oleks talle justkui tribüüt. Eriti kui see lugu paneks euroka kinni. 

- Põnev ja vaheldusrikas laul, mida esitab meeldiv ja mitmekülgne meeshääl.

- Väsinud sellistest ülesehitustest, et alguses mängime õrnalt kitarri ja laulame väikest lembelaulukest ja siis tuleb refrään ja „kõik hüppame, jee, safe and sound, nii vinge nii lahe värk“ ja siis need kaks osa vaheldumisi jäävadki käima, et vaikselt kitarri ja õrnalt laulu ja siis refräänis täiega hullu. Igav.

- Tahaks öelda, et see on Eesti esindaja Eurovisionil. Produktsioon, lugu, refrään, laulja. Kõik on olemas, et tuua Eestile väga hea tulemus Eurovisioni lõppvõistluselt. Pealegi, millal Eestis viimati toimus Eurovision?

2. Inger „Coming Home“ – 109 punkti (1 maksimum)

- Jätab ebaküpse mulje. Tohutult häirib ka tema inglise keele hääldus. Lool endal polekski võib-olla viga midagi, aga selle artistiga see kooslus mulle ei istu.

- Kuulatav lugu ja sarnaseid lugusid on Eurovisionil kuhjaga olnud. Selline nunnu Ed Sheeranlik ballaad. Selles mõttes on see safe bet lugu, kuigi samas veidi igav.

- Korralik kunstiinimese laul. Samas too ukulele annab kogu kompotile päris korralikult iseloomu juurde.

- Üliäge laul. Meeldib väga. Ingeril on äge hääl.

- Innukas ja siiras esitus. Ukulele kasutamine on tore leid.

- Inger on ingel. Selle maailma jaoks liiga hea. Laul on ka ok. Pliis Eurovisionile, et ta saaks feimi.

- Kindlasti tänavuse võistluse üks omapärasemaid artiste. Tal on tõesti väga eriline tämber ja on andekas. Aga lugu on Eurovisioni jaoks liiga lihtsakoeline. Nagu ta ise ütles Õhtulehele antud intervjuus, et ei oleks vist veel suureks eurolavaks valmis. Las siis küpseb

- Jääd kuulama, sest tal nii eriline hääl. Ta võib päris kaugele jõuda, ma usun. Armas lugu.

3. The Swingers „High Heels In The Neighbourhood“ – 104 punkti (1 maksimum)

- Hea laul headelt tegijatelt. Selles kambas on mitu eurolava kogemusega artisti, mistõttu võib arvata, et päris lati alt läbi nad ei jookseks. Laul eristub teistest kindlasti tänu oma džässilikele elementidele, ning mõjub seega üldises diskolikus meeleolus värskena.

- Väga kaasakiskuv ja kindlasti saab olema lahe lavasõu – The Swingers seda juba oskab.

- Hoogne lugu, mis pealinnas rikkamaid vanainimesi peoõhtul võib ju tantsutada küll, aga Eurovisioni jaoks täiesti sobimatu. Pärast esimest minutit muutub see täisjõuga raiumine tüütuks.

- Selles loos isegi pisut elu ju, vähemalt pole klassikaline halamine selle üle, kuidas armastus põletab südames ja/või nii hea/halb on selle pärast olla.

- Hoogne ja äge diiva-power. Heade lauljannade duo särav esitus.

- Meeldib saksofon ja Mattiseni klaverimäng.

- Tõsine peolugu - hoogne, kaasahaarav. Tuletas meelde Christina Aquilera lugu „Car Wash“, mis kõlas 2004. aastal Disney animafilmis „Shark Tale“ („Haikala Lugu“). Selline Disney multika vaibiga.

- Väga kvaliteetselt teostatud produktsioon. Tanja ja Birgiti hääled sobivad ootamatult hästi kokku. Kuna usun, et elav esitus saab Swingersi poolt sama kvaliteetne olema, siis annan loole 10 punkti.

- Mulle meeldib kõige rohkem saksofonisoolo. Nad võivad pidudel edasi esineda, aga Eurovisionile pigem mitte, ma usun.

4. Stefan „Without You“ – 98 punkti

- Nonii see laul nii ilus ja mida rohkem seda kuulan, seda rohkem meeldib.  Loodan, et saab finaali.

- Veidi masendava sõnumi ja kõlaga lugu, aga poiss, kes esitab, on täitsa kabe. Eurovisioni laval jääks märkamatuks kahjuks.

- Esimese hetkega meenutab natuke Helen Adamsoni „Kas tead“. Üldiselt ei viitsi lõpuni kuulata.

- Loo keskel on veits ägedat tümpsu ja siis mõtled, et kuule päris lahe laul, aga siis läheb tagasi aeglase halamise peale ja no siis enam ei ole lahe.

- Pruunide silmade eest. Laul on ka tegelikult päris kaasahaarav.

- Ilusamaid ballaade tänavusel „Eesti laulul“. Klaver on vaatamata vähesele vaheldusele meloodias mõjus ja annab Stefani häälele hea tausta. Ma oleks terve loo klaveriga teinud. Vahepeal need kaovad ära ja korraks jäävad trummide varju. Vist tahtis ballaadile pauerit sisse tuua, aga seda oleks võinud teha näiteks viiuliga.

- Stefan üllatas mind vokaalselt - väga andekas noormees. Loodan, et ta liigub muusikakarjääris head rada. Lugu on minu jaoks aga liiga paigalseisev. Võiks olla kaasahaaravam.

- Liialt veniv ja kaeblik.

5. Öed „Öhuloss“ – 93 punkti

- Muidu on nad nii ägedad, teevad nii erinevat asja, aga see konkreetne laul nagu ei kruvi väga kahjuks.

- No okei, eestikeelne, kaks ilusat Eesti naist esitavad lugu, aga let’s get real –  Eurovisionile sellise asja saatmine oleks nagu Kreisiraadio 2.0.

- Ma olen siiamaani veendunud, et ÖED on naljaprojekt, seega ma ei suuda seda lugu tõsiselt võtta. Samas oli tegemist meeldejäävama looga, kui paljud teised.

- San Marino juba saatis 2012. aastal Eurovisionile laulu sotsiaalmeediast. See kukkus täiega läbi. Ma arvan, et sellega oleks sama.

- Mega-mega-mega äge lugu. Nii lahe, kui artistid ei võta ennast liiga tõsiselt, aga samas ei lähe liialt labaseks, vaid teevad sellise vinge hea tuju laulu. Jääb vaid loota, et „Eesti laulu“ ja Eurovisioni kuivikud rabandust ei saa. Võiks eurokale minna küll.

- Äge ja lõbus lugu vägagi tänapäevasel sotsiaalmeedias edvistamise teemal.  Riimid küll kohati lonkavad.

- Loo idee ja produktsioon on ülihead. ÖED on lihtsalt väga toredad ja mulle tundub, et terve Eesti (vanuses 1 - … armastavad neid). Ja kuigi seda lugu rahvusvahelisel võistlusel ei kujuta ette, saavad nad kindlasti poolfinaalist edasi.

6. Jennifer Cohen „Little Baby El“ – 91 punkti (1 maksimum)

- Jennifer Cohen on pärast superstaarisaadet ilmselgelt kasvanud, arenenud ja sattunud heasse seltskonda. Superstaarisaates tundus ta natuke all over the place ja võlts. Lugu on täitsa kuulatav ja hea. Sõnad ja loo sõnum oleks võinud olla ehk midagi huvitavamat, aga Jenniferi hääl ja loo meloodia on meeldivad.

- Äge nimi. Lauldi vist mingist lapsest? Ma enam ei mäleta.

- Lapsel on suurena kindlasti tädi laulu äge vaadata. Aga noh, eurokal ei tee sellega väga midagi. 

- See refrään jääb meelde ja kummitama ning sel laulul armas sõnum.

- Minu jaoks suvaline popp. Ei kõneta.

- Nunnumeeter hakkab beebiteema peale tööle, aga mitte ainult – laulu kasuks räägivad ka mängulisus ja variatiivsus.

- Nii armas, et noor tüdruk kirjutab õetütrele sellise laulu, kus lubab kaitsta ja hoolitseda. Lemmar.

- On hea meel, et Jennifer ei saanud tänavuseks superstaariks, mis oleks teda pannud kuidagi „kinni“. Neiu on leidnud mingi oma suuna ja see on hea. Andekas ja hea vokaal.

- Lugu ise on pisut nõrk Eurovisioni jaoks.

7. Sandra Nurmsalu „Soovide puu“ – 77 punkti

- Minu meelest väga sandranurmsalulik lugu. Mulle väga meeldib, et lugu on eesti keeles, ja Nurmsalu selge puhas natuke haldjalik tämber on mulle alati meeldinud. Millegipärast ma seda lugu eurolaval ette ei kujutada ei suuda.

- Sandra Nurmsalu on ääretult sümpaatne laulja, aga „Rändajatega“ ei saa seda laulu võrreldagi. („Rändajad“ on minu arvates üks parimaid Eesti eurolaule üldse). Kahjuks see laul kõlab, nagu oleks „Laulukarusellil“.

- See on nagu mingi lastefilmi soundtrack või siis unelaul lastele. Pole väga eurokas minu arust. Muidu Sandra mulle väga meeldib ja ta kõrged puhtad noodid.

- Sandra hääl ja olek on niivõrd ilus, puhas, kaunis ja põhjamaine. Kuid see lugu oma aasialiku meloodiaga ja kahjuks välismaalastele väga pikantsena kõlavate sõnadega („soovide puu“ kõlab välismaalastele kui sous vide poo, ehk aurutatud väljaheide). Eurovisionile seetõttu võib-olla parim valik ei oleks. Välismaise publiku jaoks tuleks sõnad kindlasti inglise keelseks teha.

- Päris paras uina-muina lauluke. Pidin peale lõppu hoopiski „Rändajad” peale panema, et üles ärgata.

- Aus eestikeelne eesti laul. Nurmsalu „Rändajad” oli ka Eesti keeles ja tõi Moskvas päris kõrge koha. Aga viiulikeeled tegid „Rändajad” natuke rahvusvaheliselt atraktiivsemaks. See Nurmsalu laul pole nii särtsakas. 

- Esimese kuulamisega ei saagi aru, kas lugu meeldib või mitte.

- Liialt üheplaaniline. 

- Disney printsess. Väga ilus laul, meeldib, kuidas Nurmsalu pole popmuusikaga rikutud. Kui see laul Eurovisionile läheks, siis saaks jälle kuulata, kui ilus, väike ja armas ja omamoodi veider see Eesti ikka on.

- Üks haldjalugu oligi „Eesti laulul“ puudu. Tere tulemast tagasi, Sandra Nurmsalu! Sellel laulul võib kas väga hästi minna või siis mitte. Loo kõla jääb kuhugi 90ndatesse. Selles mõttes ei ole Priit Pajusaar suurt loomingulist arengut teinud.

8. Emily J feat. xtra basic „Hold Me Close“ – 75 punkti

- Lugu, mida kuulates tekib tunne, et selliseid on sadu. Mängib lihtsalt taustaks, muude tegemiste seast esile ei kerki, aga ei häiri ka. Kui lugu lõppeb, ei suuda meenutada, mida täpselt kuulasin ja seetõttu ühtki viisijuppi järgi ümiseda ei oska.

- Mulle isiklikult ei meeldi, aga ilmselt läheb massidele peale, eriti noortele. Väga rahvusvaheliselt kõlab.

- Jaa meeldib. Lemmikkoht on see, kus refräänis tüdrukul tuleb see keerutusega koht, nii ilus. Aga eurokale vist ei saadaks, selline klubikas pigem.

- Naljakas, et kollektiivi nimi ütleb ka nende loo kohta kõik ära – megabasic Power Hit Radio juust. See, et refrääni asemel mingi elektrooniline soigumine on, on nii 2010. Iganenud, igav ja liialt tavapärane raadiolugu, et Eurovisionil läbi lüüa.

- Mulle meeldib, et ühe esitaja nimi on xtra basic. See tähendab, et ma saan juba eos oma ootused üsna madalale asetada!

- Tüüpiline tänapäevane muinaslugu: blondinka varastab ilusa brüneti peika ära ja aeleb temaga kuskil hämaras tagaruumis. Aga Eurovision ongi armastuse avaldamise koht. 

- Midagi selles loos on.

- Lihtne meloodia ja sõnad. Noor, andekas lauljanna Emili J. Mis võiks olla ju suurepärane valem euroloo jaoks…? Lugu saab kindlasti finaali.

- Tibitapeedimuusika. Tekstikordused hakkasid väsitama.

- Chainsmokersi õpiku järgi tehtud järgmine pseudohitt. Meeldivad need kiledad helid muusikalises vahepalas. Selline veidi teistsugune ja kastist välja. Muusika autori tegemisi natuke varem näinud ka. Kutil tundub tantsumuusika teooria käpas olevat, aga loomingulisusest jääb natuke puudu.

9. Sofia Rubina feat. Janika Tenn „Deep Water“ – 74 punkti

- See lugu ei ole tegelikult nii hea, aga ma andsin sellele veidi rohkem punkte, sest Sofia Rubina on täiega tegija tädi ja Eesti üks võimsaima häälega lauljaid. Rubina lugu Rulers of the Deepiga „Planet Drum“ 2008. aastast on siiani mu pleilistis. Vot see lugu demonstreeris korralikult Rubina võimsat häält. „Deep Water“ kahjuks mulle muljet ei avaldanud.

- Mulle pole kunagi eriti Sofia Rubina muusika meeldinud, aga küllap ta selle lauluga finaali saab. Eurovisionile vaevalt.

- Sofial ju mega hea hääl, aga sellel laulul pole minu jaoks kahjuks seda vau-efekti.

- Suitsune-sametine hääl, paraku jätab laul üsna jahedaks: ununeb kohe, kui kuulamise lõpetad.

- Sofia on muidugi omaette tase. Ma ei tea, kas Eurovision on kõige õigem koht tema talendi jaoks. Lugu ise väga hästi kokku miksitud - suurepärane taustavokaal + puhtad detailid.

- Järjest hullemaks läheb. Kaja-kaja-kaja-kaja... Deep water, deep house. Kooris laulmine laulu teises poolel andis ägeda efekti. Meeldib.

10. Johanna Eendra „Miks sa teed nii?“ – 68 punkti

- Põhimõtteliselt punkt parem sellest xtra basicu loost, sest eestikeelne ja parema lauljaga. Aga muidu samad kommentaarid – igav, iganenud ja Eurovisioni jaoks sobimatu. Raadiosse okei.

- Mõtlesin tükk aega, mida selle laulu kohta öelda. Täitsa nunnu, aga ei jää väga hästi meelde (üldiselt mulle sellised laulud meeldivad).

- Mulle meeldib laulu pealkiri, sest küsimus „Miks sa teed nii?” avab ukse paljudele humoorikatele vastustele. Muusikapalana ei avaldanud muidugi muljet.

- Nunnu tüdruk ja ilus hääl, aga liiga masendav laul vist kahjuks. Ilus meik on ka tal videos!

- Ilus tüdruk ja ilus laul. Moodne biit ka refräänis. Natuke nagu Cartoon.

- Mõnus tämber. Meloodias on huvitavaid nüansse. Korduvad sõnad „miks sa teed nii“ muutusid kõrvaussiks, mis jäi kõrvu urgitsema ka pärast loo lõppu.

- Intro järgi oleks öelnud, et vahelduseks lugu, kus on vokaali muusikast rohkem tähtsustatud. Ja siis tuli ikka trummide ja väänatud vocal sample’tega vahemäng. Miks sa teed nii?

- Oleks nagu seda lugu varem kuulnud… paraku ei ole üllatusmomenti. Isegi igav, võiks öelda. Lugu võiks olla ingliskeelne - eesti keel kõlab kuidagi kohmetult ja ootamatult. Sama ootamatult mõjuks see, kui Tuljakut tantsiksid breikarid.

- Esitaja tundub lauljana väga sümpaatne, mis annab loole kindlasti lisaväärtust.

11. Ranele „Supernova“ – 55 punkti

- Mõnus disko, aga Eurovisionil ilmselt kaugele ei jõuaks. Üks vähestest lugudest, mida mitu korda olen kuulanud.

- Eesti muusikute loomingus kipun eelistama just emakeelset muusikat. Miks mitte seda ka mujal maailmas tutvustada? Lisaks keelevalikule meeldib loo hoogsus ja kummitama jäi ka päris korralikult.

- Alati laulab keegi „Eesti laulul“ sellist diskolikku imeliku neljanoodi laulu, millel pole väga sõnumit.

- See lugu sobib Kannu kõrtsi laupäevaõhtul purjus depressiivseid eestlaseid tantsutama, mitte eurolavale. Amatöörlikkus paistab igast august välja.

- Elmari tantsuõhtud helistasid, nad tahavad enda sülti tagasi!

- Odav variant Laura „Supersonicust”. DNB biit päästab praegu päeva. Muidu saaks -1.

- See lugu on kindlasti juba kohalike raadiojaamade (SkyPlus ja Elmar) edetabelite TOP3 seas. Kujutan ette, et Eesti väikelinnade öölokaalides kütab samuti kirgi. Refrään on tõesti meeldejääv. Aga selline… mittemidagiütlev raadiohitt. Neid on ennegi tehtud (sadu ja tuhandeid), mis elavad nädalake-kaks ja siis kaovad kuhugi.

Kuigi seda lugu ma Eurovisioni lõppvõistlusel isiklikult ei näeks, on tore, et lisaks lapsstaaridelele on võistlusel osalemas ka mõni natuke küpsem lauljanna.

- Keskpärane tümakalugu, mis sobiks ehk külapubisse rahvast tantsutama, aga mitte eurolavale.

- Muusika on kaasahaarav küll, aga väga primitiivne. Nagu entusiastlik klubihunt oleks YouTube’i õpetusvideo järgi oma esimese tantsumuusikaloo teinud.

12. Marko Kaar „Smile“ – 44 punkti

- Haigutus, kui igav! See lugu ei jää mitte millegagi meelde. Ei mõista, miks see lugu üldse koha poolfinalistide seas sai. Kas mõnda paremat lugu tõesti selle asemel ei olnud?

- Seda laulu kuulates oli mul alati tunne, et nüüd kohe-kohe läheb tal mõni noot mööda. Aga huuh, ei läinud. Marko laul on täitsa tore, natuke igavaks läheb lõpus juba, aga viis jääb kummitama.

- Ma kunagi pidin sööma riisi, millele polnud üldsegi soola pandud. Tegemist oli kõige magedama maitseelamusega. Marko Kaare „Smile” on justkui see maitsestamata riis, lihtsalt heliformaadis.

- Suhteliselt vaese mehe Bieber. 

- Pisut kangevõitu esitus, ent hea hääleulatus.

- See meenutab mingisugust eurolugu, aga ma ei suuda meenutada, mida. Isiklikult väga ei meeldi.

- Lihtsalt ei.

- Paraku üks nõrgemaid lugusid esimeses poolfinaalis. Laulja tunneb ennast kuidagi kohmetult ja ebamugavalt. Nagu oleks mingis eneseotsingus. Kindlasti ei ole see muusikastiil „tema oma“. Ta ei olnud suutnud seda enda omaks teha või laulda. Olen ausalt öeldes üllatunud, et see poolfinaali valiti.