„Eesti laulu“ poolfinalist The Swingers: oleme juba mitu aastat bändiga osaleda tahtnud, kuid alati on see edasi lükkunud (10)

The Swingers on tänavusel „Eesti laulul“ tõeline superbänd – Birgit Sarrap ja Tanja Mihhailova-Saar on mõlemad Eestit Eurovisionil artistina esindanud, Mihkel Mattisen ja Timo Vendt on mõlemad seal aga juba autoritena käinud. See bändi aga võistlusel kuidagi enesekindlamaks ei tee.

Õhtuleht on sel aastal „Eesti laulu“ ametlik meediapartner ning toome iga päev teieni üht poolfinalisti tutvustava loo.

Kuidas ansambel The Swingers üldse sündis?

Mihkel: Timo (Timo Vendt – toim.) oli kümme aastat tagasi baar-restorani Chicago 1933 programmijuht ja tal oli soov leida sinna õhkkonda sobivat svingisugemetega ansamblit. Siis pöördus ta minu ja Indrek Sarrapi poole küsimusega, et äkki teeks koos bändi. Oleme Timo ja Indrekuga ammused sõbrad ja meil on minevikus olnud palju ühiseid koostöid. Usaldame üksteist 100% ja seetõttu polnud seegi kord vaja mõtlemisaega võtta. Mõte tundus koheselt hea.

Kuidas omale sellise nime saite?

Mihkel: Konkreetne idee tuli minult. Mulle meeldis, et nimes kajastub viide svingile, ühtlasi jääb see hästi meelde ja toob muige suule ka seoses mittemuusikalise svingimisega. Muigab.

Te olete vist Eestis bänd, kus on kõige rohkem abielupaare (The Swingersis on kaks abielupaari – Indrek ja Birgit Sarrap ning Tanja Mihhailova-Saar ja Mikk Saar –toim.)? Kuidas on oma abikaasaga koos bändis olla?

Birgit: Hehee, võib-olla tõesti. Meile Indrekuga meeldib väga koos muusikat teha ja sama ansambliga esineda. Lisaks annab see veel ühe põhjuse rohkem koos olla.

Kui palju te tööd bändiruumist koju viite?

Birgit: Natuke ikka, aga püüame aina vähem, et lapsed ei peaks ainult tööjuttu kuulama. Erinevaid arutelusid tuleb ette aga küll, kuna Indrek tegeleb ka bändi asjaajamistega. Meie kodus on üsna tihti juttu kasvõi aja ja väljasõitude planeerimisest, kontsertide korraldamisest ja kavade kokkupanemisest.

Teid on bändis päris palju (The Swingersi põhikoosseisu kuuluvad pillimehed Timo Vendt, Indrek Sarrap, Mihkel Mattisen ja Peep Kallas. Põhilisteks solistideks on Tanja Mihhailova-Saar, Birgit Sarrap, Mikk Saar ja Jüri Pootsmann – toim.). Kuidas proovisaalis uue muusika tegemisel kulgeb- rahumeelselt või ragistate ka?

Mihkel: Eks ragistamisi tuleb igas perekonnas ette, nii ka meie muusikalises perekonnas. Kuna kõigi peamiseks eesmärgiks on parima tulemise saavutamine, siis on sellised kerged ragistamised täiesti okei. Tänapäeval näeb üldjuhul asi välja nii, et Timo ja mina teeme eeltöö ja otsustame, kuidas mingit konkreetset lugu seada, seega on proovi minnes pilt juba üsna selge.

Birgit: Kuna meil on bändis kõik üsna energilised ja julged inimesed, siis ragistamist tuleb ette ikka. Kõik mured, rõõmud ja erimeelsused on vaja alati kõvahäälselt läbi arutada. Kuna tunneme üksteist juba päris hästi, siis keegi tagasi ennast ei hoia. Muigab.

Kes teie bändi nii-öelda pea on? Et kui on näiteks lahkarvamusi, siis kelle otsus peale jääb?

Mihkel: Me teeme ikka ühise arutelu käigus selgeks, kellel antud hetkel parim idee on, olgu selleks ükskõik, kes meie koosseisust.

Birgit: Üht „bändipead“ The Swingersil pole. Minu arvates ongi see lahe, et kõik on võrdsed ja kõigi arvamus loeb. Kõige rohkem teeb bändi muusika, müümise ja arendamisega tööd meie nii-öelda kuldne kolmik ja The Swingersi põhiliikmed Timo, Mihkel ja Indrek.

Te kõik olete „Eesti laulu“ mingil viisil juba korra võitnud. Miks otsustasite taas osaleda?

Birgit: Idee osaleda tuli poistelt. Mind ja Tanjat oli vaja natuke ära rääkida, sest oleme ju Eurovisionil mõlemad juba korra käinud ja ootused on suured. Kuidagi oli õige tunne ja laul, et seekord koos The Swingersiga osaleda. Ja saame end näidata ka teisest küljest, ning kogu Eesti rahvale tutvustada, kes need Swingersid sellised on.

Mihkel: Oleme „Eesti laulule“ mõelnud minna juba mitu aastat, kuid iga kord on asi ühel või teisel põhjusel järgmisesse aastasse lükkunud. Seekord kõigil asjad klappisid ja mul on hea meel, et osalemine lõpuks reaalsuseks sai. „Eesti laul“ on Eesti mastaabis kahtlemata konkurentsitult vägevaim telesaade, kus inimestele uut muusikat tutvustada. Põhimõtteliselt nii lihtne see ongi.

Kuidas reageerisite kui edasipääsust teada saite?

Birgit: Mäletan, et mina ja Mihkel olime sel hetkel Tartus kontserti andmas ja ootasime teisi Swingersi liikmeid Tartusse järele, et ka ühine kontsert anda. Helistasime kohe üksteisele kui oma nime kuulsime, soovisime õnne ja olime muidugi väga õnnelikud. 

Mihkel: Loomulikult oli meil edasipääsu üle hea meel. Kui loo konkursile saadad, siis seda vastust sa ju tahadki kuulda.

Mida me laval näha saame?

Mihkel: Meid esinemas, tegemas seda, mida oleme juba ligi kümme aastat oma ansambliga pühendunult ja rõõmuga teinud.

Birgit: Ikka The Swingersile kohaselt palju möllu, energiat ja kuulda head, pisut teistmoodi popmuusikat, kui teistel osalejatel.

Timo ja Mihkel on ka Grete Paia loo autorid. Kas väike armukadedus on ka, et kellega ta nüüd küll võistlusmöllus rohkem aega veedab ja kellele rohkem toeks on?Birgit: Ei ole armukadedust, veetsime ka Gretega stuudios koos aega, sest Grete ja meie lood  produtseeriti paralleelselt. Kuulsin juba pooleli olevas vormis tema lugu ja mulle kohe meeldis.

Kuidas oma konkurente hindate? Ilmselt olete nad oma osalemisega juba surmani ära hirmutanud – olete ju selline raskekahurvägi!

Mihkel: Tugevaid konkurente on mitmeid, tase on korralik. Ma usun, et inimene otsustab selle põhjal, mida ta konkursil näeb-kuuleb ja kui hästi kellelgi sel päeval esitus õnnestub. See raskekahurväe staatus ei tähenda küll absoluutselt mitte midagi. „Eesti laul“ pakub igal aastal korraliku portsu ettearvamatust ja vabalt võib võita ka inimene, kes enne saadet on veel täiesti tundmatu.

Birgit: Mulle meeldib „Eesti laulu“ konkurss väga just seepärast, et seal pole vahet, kas oled juba tuntud muusik või alles oma muusikutee alguses – kõigil on võimalus osaleda ja kõik on võrdsed. Usun, et täpselt nii kõik osalejad tunnevadki. 24 laulul on võrdne võimalus inimeste südamed võita ja seda põnevam on.

Te olete kõik juba Eurovisionil käinud. Kas sinna minek on teie jaoks enam üldse oluline?

Mihkel: Muidugi on! Minu arust peaks see olema nii igal lauljal, kes osaleb laulukonkursil, mille peaauhinnaks on pääs Eurovisionile. Kui eestlased on oma valiku teinud, peab see väljavalitu kahtlemata tegema kõik endast sõltuva, et meie riiki väärikalt esindada. Kui inimesed on sind usaldanud, ei tohi mingil juhul minna mütsiga lööma.

Birgit: Ikka on. Eurovisionil osalemine on kindlasti olnud minu elu kõige vägevam kogemus. Oma teise perekonna, bändiga, ja niivõrd proffide ja toredate inimestega seal esinemine ja Eesti esindamine oleks suur-suur rõõm ja au.