Indrek Neivelt: „Me teenime siin rootslatele raha, aga me peaksime ise paljudes kohtades peremeheks saama!” (116)

Ettevõtja ja endise pankuri Indrek Neivelti sõnul on kihistumine suur probleem. Paraku terves maailmas ja ühe kasvav. Kui suur võiks aga olla keskmine sissetulek, et hästi ära elada, sõltub tema sõnul paljudest asjadest. „Kus sa elad, mitu last sul on – kõik sõltub nii palju profiilist. Palju raha läheb ka laste peale. Kui sa oled mingis vanuses, läheb sul vähem raha,” arutleb Neivelt saates „Hommik Anuga”.

„Ma arvan, et kui oled noor pere, siis ühe pereliikme, täiskasvanud liikme peale, võiks olla ikka selline 2000 eurot kuus,” on Neivelti pakkumine.

Mida siis selleks teha? Neivelti sõnul tuleb teha seda mida oskad ja tunda sellest rõõmu. Ettevõtja sõnul on areng olnud seni väga hea. Me oleme ära renoveerinud teatrid ja ehitanud rahvusmuusemi ja kunstimuuseumi, uued ministeeriumid. „Me oleme väga palju ehitanud selle 25 ja rohkemate aastate jooksul, tegelikult on väga suur asi ära tehtud, me ei peaks olema nii suured pessimistid,” tuleks Neivelti sõnul olla optimistlikum. Euroopa rahade lõppemises ei näe ta samuti probleemi, pigem on see positiivne. Palju asju, mis tehtud Euroopa liidu rahadega, oleksid võinud olla mehe sõnul tegemata, näiteks kergliiklusteed keset Eestit, kus peaaegu kunagi keegi ei liigu. „Me oleme pannud raha väga paljudesse kohtadesse, kuhu oma raha poleks pannud,” sõnab ta.

„Me olema päris heas positsioonis. Kogu Ida-blokis oleme ainult Sloveeniast maas oma keskmise palgaga. Meist väga kaugel pole enam Itaalia ja Hispaania. Palgatase on päris hea. Itaalia minu arust pole kümne aasta jooksul üldse arenenud. Et kümne aastaga me võime neist mööda minna. Aga Soome-Rootsi, selleks on vaja väga palju teistmoodi teha. Minu jaoks kõige tähtsam on teha mõtteviisi nõks,” räägib Neivelt.

„Me oleme natukene selline, ma ei taha öelda koloniaalmaa, aga natukene oleme. Me teenime siin rootslatele raha, aga me peaksime ise paljudes kohtades peremeheks saama. Sulane ei saa olla peremehest rikkam. Selleks et sama rikkaks saada, peame ise peremeesteks saama paljudes asjades,” selgitab ta, kuidas olukorda parandada.

Näiteks panganduses on tema sõnul hetkel olukord absurdne. Rootslased teenivad eestlaste pealt kasumit, mis on üle 1 protsendi meie SKT-st ja ka dividende üle 1 protsendi SKT-st ja kannavad selle kahe ülekandega välja.

„Kas rootslased on meid orjastanud? Selliseid sõnu ma ei kasutaks, aga 1-midagi protsenti läheb välja jah!” sõnab Neivelt, lisades, et kasum on tegelikult 2 korda suurem, kui võiks olla, sest rootslastel endal on see 2 korda väiksem kodumaal kui siin.

„Absurdne olukord, kui meie siin korjame oma sambasse, teise või kolmandasse raha, ja siis rootslane korjab, aga teisel pool piiri, siis tema tootlus on olnud 2-3 protsenti kõrgem kui meil, tasud on madalamad aga tootlus on kõrgem. Kui me korjame oma raha kokku ja jääme pensionile, teeme kindlustus lepingu, meil on sama summa koos, siis meie pensioni summa on 50% väiksem ja rootslastel on indekseeritud,” selgitab ta olukorda.

Kui me aga olukorraga rahul ei ole, tuleks mehe sõnul maha istuda ja asja arutada. „Ma ei tea mis lahendus on, aga ma usun sellese, et me peame koostööd tegema.”

Mida siis eestlane aga praegu tegema peaks ja kuhu oma raha panema? „Mis see raha aitab, mis see pension aitab? Kõige tähtsam on põhiväärtused ja lapsed!” sõnab mees, tõdedes, et pensionile jäämist siiski enne 75 eluaastat oodata ilmselt ei ole mõtet. „Tervis peab nagunii hea olema ja pikemalt peame töötama küll, aga pension tuleb parem kui meie emadel-isadel,” annab ta siiski lootust.