SUUR UNISTAJA: Toivo Kurmet ei osanudki väikesi mõtteid mõelda, tema pea oli juba noorest põlvest peale täis suurejoonelisi maailmamuutmise plaane. 1968. aastal Mark Soosaare vändatud lühifilmis „Lepatriinude lennutajad“ (mis aga ära keelati ja ekraanile ei pääsenudki) unistab 19-aastane Kurmet: „Ma kujutan riiki, kus ei ole vägivalda. See on ülemaailmne riik, kus eksisteerib ainult üksainuke keel, üksainuke idee. Selle riigi juhiks oleks elektronseade - raal. Ainult tema võib teha kiireid otsuseid ilma vigadeta.“Foto: Erakogu
Inimesed
13. juuli 2020, 14:35
Tarmo Urb: „Toivo Kurmet oli Eesti jaoks liiga suur. Talendid koju ja kohe vangi – see on siinne poliitika!“ 

SURMA-AASTAPÄEV | Suure unistaja armetu lõpp: Toivo Kurmet veetis elu lõpuaastad vanglatrellide taga (117)

13. juuli 2003 suri Eesti üks suurimaid meloodiameistreid Toivo Kurmet. Sõbrad leiavad üksmeelselt: Toivo Kurmet poleks pidanud Eestisse tagasi tulema. Tema unistused olid selle väikese maa jaoks liiga suured. 

16. veebruaril tähistanuks Eesti üks suurimaid meloodiameistreid Toivo Kurmet 70. sünnipäeva. Sõbrad leiavad üksmeelselt: Toivo Kurmet poleks pidanud Eestisse tagasi tulema. Tema unistused olid selle väikese maa jaoks liiga suured. 

Kui kunagise menubändi Virmalised juht Toivo Kurmet 1990. aasta märtsis, pea suurejoonelistest plaanidest pungil, värskelt isemajandavasse Eestisse tuli, oli tal enda sõnul (mis öeldud intervjuus „Hommiku TVle“ 1992. aastal) taskus vaid paarsada Saksa marka. Peaaegu tosina aasta jagu elu välismaal – Rootsis ja Saksamaal –  ei olnud laia joont armastavale Kurmetile seni veel õnne ega küllust toonud.

Nüüd olid ikkest vabaneval kodumaal tingimused äriajamiseks soodsad, vanad nõukogude seadused enam suurt ei kehtinud ja uusi veel õieti polnudki. Kurmet nägi Eestis võimalust ühendada kaks ilusat unistust: saada rikkaks ja jätkata muusika loomist. Just selles järjekorras - kõigepealt tuli raha kokku kühveldada, et siis selle eest ehitada Eestis midagi enneolematut, kõige moodsama tehnoloogiaga filmi- ja muusikalinnak, kus kunsti- ja loomeinimesed (kaasa arvatud Kurmet ise) saanuks end vääriliselt teostada.

”Ma laitsin tal selle mõtte maha ja pakkusin välja, et ta võiks stuudioaega rentida,“ meenutab Toivo Kurmeti parim sõber Jüri Lina. „Samuti ei soovitanud ma Kurmetil Eestisse naasta. Aga ta oli meeletult entusiastlik, mistõttu ta ei kuulanud mind.“

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99