Eesti keele aasta startis kahe uue raamatuga

Teose „Välis-Eesti 100 aastat“ autor Raimo Raag ja ülevaate „Eesti keele 100 aastat“ kirjutanud Karl Pajusalu.Foto: Erki Pärnaku

24. jaanuar 2019, 20:05

Eesti keele aasta startis kahe uue raamatuga

ohtuleht.ee

„Selles teoses ei käsitleta mitte ainult seda klassikalist väliseestlust, mida minu põlvkond väliseestlusena tunneb – ehk siis 1944. aastal Läände põgenenud inimeste lugu –, vaid siin on olulisel määral välja toodud ka väliseestlus sõjaeelse Eesti vabariigi ajal, ehk on kaardistatud eesti kolooniad, mis olid maailma eri nurkades olemas 1918–1940. Veel räägitakse siin ka Eesti taasiseseisvumise järel toimunud väljarändest,“ tutvustab EV100 juhtrühma liige Tiit Pruuli eile esitletud raamatut „Välis-Eesti 100 aastat“, autoriks Raimo Raag, Uppsala ülikooli professor, väliseestlane.

Peale väliseestlust vaatleva teose esitleti eile ka teist sarjas „EV100“ ilmunud raamatut: akadeemik Karl Pajusalu kirjutatud ülevaadet „Eesti keele 100 aastat“.

„Sellest raamatust näeme, millises pidevas muutumises on meie keel, lisaks leiame siit toredaid peatükke eesti keele hoidjatest, keda eesti keele aastal tasub iseäranis meenutada,“ räägib Pruuli.

Mõlemaid raamatuid esitleti eile konverentsil „Eesti riigikeele sajand“. Haridus- ja teadusministeerium kuulutas 2019. aasta eesti keele aastaks, et tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena vabariigi algusaastail.

Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastuvõetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti vabariigi esimeses põhiseaduses.