Eeva Esse saate „Vihkav Eesti“ järelkajast: see pani vähemalt ühe mõtlematu sopaloopija oma tegude üle järele mõtlema (162)

Saates said sõna ligi 30 tuntud meelelahutustegelast ja poliitikut, kes jagasid raputavaid lugusid, kuidas neid on kommentaariumides, sotsiaalmeedias ja isegi tänaval sõnadega rünnatud. 

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski helistas saates teda võllapoomisega ähvardanud endisele EKRE liikmele Kristo Saarmannile, kes enda sõnade pärast mingit kahetsust ei väljendanud. Vastupidi, Ossinovski sai veelgi värvikama sõimu osaliseks. „Aga kuidas neid sõnu peaks siis tõlgendama?“ küsis Ossinovski, mille peale vastas ähvardaja, et tõlgendagu, kuidas tahab. 

Kui „Radar“ pakkus välja silmast silma kohtumise, muutus Saarmanni suhtumine leebemaks. „Miks ma peaksin oma nägu näitama?“ puikles ta. Sellegipoolest arvas mees, et selline vihkamine, nagu tema väljendas, on Eesti ühiskonnas igati okei. 

Oma kogemust jagas ka lauljanna Sissi Nylia Benita, kellele oli üks vanem meesterahvas soovitanud tagasi Aafrikasse minna. „Meil ei ole vaja neid pagulasi siia Eestisse,“ oli mees öelnud.

Need ja mitmed teised lood, mis eilses saates välja toodi, on saanud sotsiaalmeedias palju tähelepanu. „Mul ei ole kombeks kommentaare lugeda, aga eile pärast saadet „Vihkav Eesti” piilusin detsembris ilmunud Kroonika kommentaariumisse. Inimestel peab ikka palju vaba aega olema. Tubli ja julge lugu Eeva Esse poolt,“ avaldab arvamust Luisa Rõivas, kellest ilmus hiljuti fotouudis, kuidas tema rinnahoidja värv oli „harmoneerunud“ abikaasa Taavi Rõivase lipsu värviga. Lugu sai 150 kommentaari. 

„Eeva Esse ja saade „Radar“ raputab meid kõiki just täpselt õigel ajal,“ jagab lauljanna Kethi Uibomägi, kes samuti saates sõna sai. "Vaata enda sisse, kui palju sina kritiseerid, halvasti ütled, kirjutad, mõtled? Muutused algavad ainult iseendast. Mina vaatan enda sisse ka ja tahan olla sallivam, rõõmsam, mõistvam, toetavam inimene, kui ma seni olnud olen,“ kirjutab ta. Uibomäele on anonüümsetes kommentaariumides ette heidetud näiteks seda, et ta ei ole siiani kunstrindu pannud ja et artistina peaks ta keha proportsioonis olema.

„Vastukaja on olnud väga mitmekesine,“ lausub „Radari“ saatejuht ja teema algataja Eeva Esse Õhtulehele. Tõeks sai see, mida Esse isegi arvas. „See osa inimestest, kes väljendabki ennast solvanguid, mõistmatust ja vihale õhutavaid väljendeid kasutades, sai paraku teatavat hoogu juurde.“ Esse sõnul näitab see vaid seda, et inimesed ei süvenenud saatesse ja loosse, vaid tegid oma järeldusi üksikute fragmentide põhjal, mis neile endale kõige sobivamalt silma hakkas. „Kõige rohkem võeti tuld mõistagi EKRE ja sotsiaaldemokraatide vastasseisu peale,“ räägib saatejuht. „Tuli ka selliseid kommentaare, et avaliku elu tegelased peavadki olema kriitikaga harjunud. Mis nad muidu „ronivad“ televiisorisse, kui nad kriitikaga hakkama ei saa.“

„Õnneks on väga palju inimesi, kes on ka vastupidist arvamust avaldanud ja tänanud teema püstitamise eest.“ Inimesed on hämmingus, et see probleem Eestis nii suur on. „Nad ei oleks seda ise osanud arvatagi. Nad ei ole selliseid postitusi enda sotsiaalmeedias näinud ega ise sellega kokku puutunud. Seepärast on paljudele ka üllatuseks, et inimesed on sedavõrd kaugele läinud.“

Ajakirjanik on enda isiklikule e-maili aadressile saanud mitmeid pikki analüüsivaid kirju. „Nende hulgas ka mitmeid, millega tulevikus lugude tegemisel arvestada. Mis olid väga argumenteeritud ja tagasiside mõttes korralikud.“

Öösel potsatas Eeva postkasti pikk kiri, mille adresseerijaks meesterahvas, kes end natsionaalsotsialistlike vaadete pooldajana ära märkis ja pika kirja lõpetuseks kirjutas alla „elagu valge rass, heil Hitler“.

Kogu saade sai lükke sellest, et üks Väino-nimeline meesterahvas kirjutas saatejuhile ühe kohatu kommentaari. „Mitte, et see oleks mulle hinge läinud, aga pigem tekitas küsimuse, et miks inimesed niimoodi kirjutavad.“ 

Härrasmees Väino, keda Eeva proovis ka saates tabada, kirjutas pärast saadet Essele sotsiaalmeediasse pika kirja ning vabandas oma teo eest. „Seda vabandust ma tegelikult ei oodanudki, aga vähemalt ühe mõtlematu „sopaloopija“ pani saade siiski oma tegude üle järele mõtlema. Tänasin teda selle eest, et ta oli sellest aru saanud,“ räägib Esse saatega seotud suurimast üllatusest ja töövõidust. 

Kas saate tulemusel Eestis ühiskondlikul tasandil midagi muutub, ei ole Eeva kindel. Siinkohal tsiteerib ta Annika Laatsi, kes ütleb, et inimeses on headust ja kurjust alati olnud. „Eestlane ei ole läinud kurjemaks, lihtsalt need vahendid, kuidas arvamust avaldada, on palju laiemaks läinud ja sotsiaalmeedias see kõik võimendub. Seal tekib massiefekt, mis panebki inimesed teatavat anonüümsust ja karistamatust tundma.“

Selle pealt jääb Essele mulje, et mingite teemade osas on eestlane väga üles köetud.

„Kuna vihkamise teemat ei ole Eestis teaduslikult uuritud, siis ei saa empiiriliselt öelda, kas eestlane oleks selle näite põhjal läinud kurjemaks.“ Küll aga arvab ta, et nendest teemadest tuleb rääkida juba seetõttu, et anda signaal, et sellist käitumist ei tasuks tolereerida. „See ei ole aktsepteeritav, kui suheldakse teineteisega alandavalt või allatõmbavalt. Need piirid on juba ületatud. Kuigi meil on sõnavabadus, peame enda sõnade eest ka rohkem vastutust võtma.“