Kuidas eestlased Koltšaki kulda jahtisid

Tema näpunäidete järgi algavad kulla ja teiste peidetud varanduste otsimised Siberis. K. Purrok teeninud revolutsiooni segastel päevadel lihtsa sõdurina. Ta näinud, kuidas ja kuhu valgete vägede juht Koltšak punaste pealetungi eest taganedes lasknud matta oma armee hinnalised varandused,“ kirjutas Uudisleht. 

1940. aastal kuulas tol ajal Toris (Türil?) elanud Purroki üle KGB. Purrok kinnitas, et käis esimest korda NSV Liidus kullajahil juba 1931. aastal Taiga raudteejaama lähedal. Tulemusteta. Purrok kaotanud metsa oma välispassi ja raha ning sõitnud kähku minema. 1935. aastal jõudnud ekspeditsioon küll Mokvasse, aga talv oli juba käes ja Taigasse jäi sõitmata.

KGB-le ütles Purrok, et ta on valmis uuteks otsinguteks. Ka olevat tal Oskar Vihmani aparaat, mis avastab metalle kuni kahe meetri sügavuselt. Taiga lähedale olevat maetud mitte Koltšaki, vaid Nikolai II kuld. See olla peidetud umbes kahe ja poole meetri sügavusse auku viie kilomeetri kaugusele raudteejaamast. Paraku jäi Purrokil varandus leidmata.