ERR-i Aasta muusik 2018 dirigent Risto Joost: ehk võidab klassikaline muusika nüüd uut publikut juurde!

Aasta muusiku laueraadid, kellele Joost viitab, on varasematel aastatel olnud näiteks Paavo Järvi, Ivo Linna, Tiia-Ester Loitme, Rein Rannap, Tõnu Kaljuste, Erkki-Sven Tüür, Alo Mattiisen jt. 

“Mul on väga hea meel, et klassikaline muusika saab nii palju tähelepanu just läbi ERR-i panuse, kasvõi täna õhtul, et me saame koos Tallinna kammerorkestriga raadioeetris esineda. Ehk inimesed pööravad rohkem pilku meie igapäevategevusele,” rääkis Joost enne pidulikku kontserti, pärast mida ta tiitliga pärjati. 

See, et ERR Joosti kõneisikuks ja visionääriks peab, tuleb dirigendile üllatusena. “Ma arvan, et kõneisikuid on palju, visionääre on muusikute seas alati olnud. See vajab süvenemist, tähelepanu. Selles mõttes olen väga meelitatud, on tulnud anda palju intervjuusid praeguseks juba oma karjääri jooksul, aga ma arvan, et neid toredaid inimesi, kes võiksid seda kõneisiku rolli täita, ja täidavadki, on palju. Tore on olla üks nende seast!” 

Joosti sõnul ei ole ta auhinnaga kaasnenud tähelepanuga harjunud. “See on sõna otseses mõttes auhind, sellega ei kaasne mingisugust preemiat, vaid tähelepanu. Mina saan rääkida muusikast ja muusikutest ja võib-olla just võita ka juurde uut publikut, mis on kõige suurem eesmärk,” loodab ta. 

Joost usub, et pälvis ERR-i aasta muusiku auhinna seetõttu, et tegi ERR-iga eelmisel aastal tihedalt koostööd. “Tallinna kammerorkester tähistas eelmisel hooajal 25. sünnipäeva, ka see hõlmas väga palju tegevust, mis oli seotud ERR-iga, nii eesti muusika salvestamisega, ettekannetega. Tänu ERR-ile on toimunud EBU ülekanded üle Euroopa. Ma olen erinevates kontserdisaalides olnud läbi Klassikaraadio olnud ka kodupublikule kuuldav,” rõõmustab ta. 

Meeldejäävamate sündmuste ja kontsertidena, mida Joost dirigendina juhatas, toob ta välja lisaks kammerorkestri pidustutsele Erkki-Sven Tüüri viiulikontserti maailma esiettekande, Birgitta festivali ja Mahleri II sümfoonia ettekande Leipzigis.

Eesti klassikalise muusika olukorda hindab Joost heaks, kuid ta nendib, et palju on veel valupunkte, millega tuleb tegeleda. “Ma arvan, et hästi on see, et tähelepanu muusikuametile kui sellisele suureneb. Muusikute tööd Eestis väärtustakse rohkem, see on äärmiselt oluline, et oleks järelkasvu. Teisest küljes arvan, et eesti muusikas on veel palju ära teha. Kõigepealt palkade ja ka teatud teotuste näol, mis tagaks eesti muusika tellimise. Näiteks võiks meil olla professionaalne segakoor, seepärast, et see valdkond meil on meil täiesti katmata, suurvorme peaaegu ette ei kanta. Tervikuna muidugi pole nii hästi kunagi läinud, kui praegu. Olen pigem optimistlik,” lõpetab ta.