Priit Pajusaar 2008 aasta eurolaulust „Leto svet“: mõtlesime, et lähme Eurovisionile nii nõmeda lauluga, kui võimalik (26)

Pajusaar on lauluvõistlusel osalenud 22 korda. "Eks see epideemiana mõju. Võibolla inimesed mõtlevad, et Pajusaar on segane, aga mul on sportlase hing sees," lausus Pajusaar.

Helilooja sõnul on Eurovision ja "Eesti laul" muusikute jaoks hea võimalus end näidata. "See on hetk, kui tuled kivi alt välja. Tavaliselt heliloojad ja produtsendid töötavad üksinda, kõrvaklapid peas, aastaid ja aastaid." 

Hetkel on heliloojal käsil Sandra Nurmsalu albumi salvestamine. Sealt pärineb ka "Soovide puu".

Helilooja meenutas, kuidas "Eesti laulu" esimestel aastatel oli teatud mõttes lausa tabu rääkida saate eelkäijast - eurolaulu võistlusest. Pajusaar räägib naljatades, et ju siis oli pärast 2008. aastat vaja kohalikku võistlust muuta.

Tol aastal esindas Eestit Eurovisioni suurel võistlusel Kreisiraadio Pajusaare lauluga "Leto svet". Pajusaare sõnul muutus laulude tase oluliselt, kui 90ndate lõpus hakkas Eurovisioni laule žürii asemel valima rahvas. "Sellel ajal, kui me 1996. aastal "Kaelakee häälega" saime Stockholmis viienda koha, siis oli žürii hääletus," meenutas helilooja. "Rahvahääletus tuli esimest korda 90ndate lõpus - siis hakkas selline jama pihta: laulude tase kukkus kohe alla, sest laule hakati tegema keskmise maitse raames, mis peaks keskmisele eurooplasele meeldima. Imelik ja arusaamatu tantsubiit hakkas agressiivselt peale suruma," rääkis Priit.

Aastaid oli Priit koos humoristi ja Kreisiraadio liikme Peeter Ojaga ihunud hammast midagi teha. "Aeg plahvatus tekitada oli igati soosiv," lausub Priit "Leto sveti" ideest. "Mingit sigadust oli vaja teha. Mõtlesime, et paneme nii nõmeda laulu peale kui võimalik."

Laulu nii vihati kui armastati. "Sõimasid sellised, kes arvasid midagi teadvat," lausus Priit. Akadeemiliselt haritud muusikud on Pajusaart hea huumori eest tänanud.

Pajusaar leiab, et sellisele lauluvõistlusele peab olema lisaks rahvale ka žürii kaasatud. "Kas ei ole natuke ikka nii, et võiks inimesi harida ja näidata ka ilusat ja sisukat muusikat?"

Heaks näitena toob ta välja ülemöödunudaastase Eurovisioni võidulaulu, milleks oli "Amar Pelos Dois". "Ma ei usu, et ta oleks puhtalt rahva hääletuse põhjal võitnud. Arvan, et ainuüksi sellise laulu maailma ettetoomine sellisel kujul ja võitjaks tegemine on metsikult suur võit. Just tänu sellele, et žürii on mängus."

Täispikka intervjuud saad järelvaadata SIIT.