„Eesti laulu” poolfinalist Sissi: poolfinaali pääsemisest kuuldes kukkusin vastu seina ja ropendasin pikalt (33)

Õhtuleht on sel aastal „Eesti laulu“ ametlik meediapartner ning toome iga päev teieni üht poolfinalisti tutvustava loo.

Kuidas su elu pärast superstaarisaadet läinud on, mis sa teinud oled?

Oot-oot, see on nii lai küsimus. Mul on vahepeal bänd tekkinud. Võtsin enda ümbert kõik ägedad muusikud – mõnega neist olen üles kasvanud, mõnd absoluutselt ei tundnud, aga teadsin, et ta on äge inimene ja muusik. Minu bändis on bassimees Ats, klaveril Luisa Lõhmus, kitarril Joonatan Kivi ja trummidel Aap Jõeste. Kõik nad on super andekad noored ja ägedad inimesed, kellega on lihtsalt lust koostööd teha ning lõbus esinemas käia. Julgen öelda, et asi isegi enam-vähem toimib.

Lisaks suutsin alustada ja lõpetada meigikooli baaskursuse. Olen kirjutanud ka hästi palju muusikat, küll aga ei ole ma originaalmuusikat välja lasknud. Tunnen, et see pole veel valmis päevavalgust nägema. Ootan õiget hetke.

Kas sa oleksid „Eesti laulul”, kui sa ei oleks superstaarisaates osalenud?

Arvan, et isegi ei oleks. Ma ei tahtnud alguses superstaarisaatesse minna, kuid mind moosis ära mu sõbranna, kes ütles: „Kuule, sa saad minna „Eesti laulule” ja Eurovisionile. Isegi, kui sa alguses välja kukud, kuulevad inimesed su nime, nad teavad, kes sa oled ja sul on võib-olla parem „Eesti laulule” pääseda. See tuntus tekitas justkui turvalisema tunde „Eesti laulule” minemiseks, inimesed juba enam-vähem teavad, kes ma olen ja mida ma teen.

Kus sa olid, kui kuulsid, et pääsesid „Eesti laulu” poolfinaali?

Istusin bändimeestega – enamus neist olid superstaarisaate bändist –TTÜ-s lava taga. Minu nimi öeldi kõige viimasena või seda isegi ei öeldud, vaid näidati mu pilti. Selleks hetkeks olin juba mõelnud, et minu laul oli nii kiiresti kirjutatud, ju see polnud piisav – ühesõnaga jõudsin juba üle mõelda.

Kui pilti nägin, kukkusin vastu seina ja olin vaikuses. Siis ropendasin hästi pikalt. Siis hakkasin naerma ja helistasin oma vanematele. Olin väga õnnelik.

Kas sa oled juba oma isalt kui Eurovisioni võitjalt nõu küsinud või on ta ise sulle midagi soovitanud?

Mul on Eurovisioni-pere, mis tähendab, et lähme natuke üle võlli, kui asi puudutab Eurovisioni. Ehk juba teisel nädalal olid minu ema, isa ja õde suutnud mingi plaani välja mõelda ning lavalised liikumised paika panna.

Mul on oma perega väga lähedane suhe – istume õhtuti koos laua taga ja mängime lauamänge, arutame maailmaasju. Viimasel ajal arutame pidevalt „Eesti laulu” üle. Ka mu isa jagab hästi palju nõu – mida teha, kuidas olla, mida mitte teha ja kuidas üldse asja suhtuda.

Sain oma isalt superstaari-mentaliteedi ja kannan selle „Eesti laulule” üle. See ei ole võistlus, vaid sa lähed esinema ja tegema seda, mida sa üle kõige armastad. See on ka põhjus, miks ma ei ole ühtegi teist laulu kuulanud. Ma olen kuulanud Ingeri, Emily J., Kaia Tamme ja Jenniferi laulu. Ma ei ole ühtegi teist laulu kuulnud ja ma ei hakkagi neid kuulama, sest võib-olla kuulen ma midagi nii head, et hakkan endas kahtlema ja ma ei taha, et see juhtuks.

Kui produtsent Karl-Ander Reismann ei oleks sulle loo „Strong” põhja saatnud, kas oleksid ikkagi „Eesti laulul” osalenud?

Mul ei olnud absoluutselt mingit teist lugu. Mõtlesin, et toibun superstaaritrallist ja võtan enda jaoks aega. Kuid siis ta saatis nii ägeda loo. Istusime isaga autos, kui seda kuulsime ja hakkasin juba autos tantsima ning oma viisi ja sõnu peale laulma. See lihtsalt läks väga loomulikku teed.

Karl-Ander rääkis, et kui sa seda lugu kuulsid, ütlesid sa talle, et sul on peas juba lavasõu valmis mõeldud. Saad sa juba midagi avaldada?

Laval näete kindlasti minu väikest õde. Meil on tantsijad ja lauljad, sest mina armastan ka taustalauljad enda kõrvale tuua. Ma ei leia, et esinemine koosneb ainult lauljast. Esinemine on laul, tants, taustalauljad ja kaameramehed. Ma kavatsen selle kõik justkui esiritta tõsta.

Kui kaugel lavasõu planeerimine on?

Meil on paigas kaamerarežii, koreograafia, ideed. Nüüd hakkab õppimine ja kõige selle lihasmällu jätmine.

Kuidas sulle meeldis loole muusikavideot teha?

Issand. Muusikavideo filmimine oli selles protsessis siiani kõige hirmsam. Selle tegemine toimus niimoodi, et meil oli kaks päeva aega, et video ära saata... okei, ma näen, et mul hakkab selle hilinemisega juba mingi muster tekkima. Kuid saime viimasel hetkel lihtsalt väga ägeda video. Video tegija Arpad (Joosep Kääramees – T.J.) on mindblowing, ta armastab seda, mis ta teeb.

Saime sõpradega kokku, istusime autosse ning läksime maale kelgutama ja filmisime terve asja üles. See on siiani üks lõbusamaid päevi, mis mul sel talvel olnud on, sest see oli täis naeru ning sõpradevahelist armastust ja muusikat. Mu kitarrist istus tagaistmel ja mängis kitarri, mina laulsin, mu tantsijast sõbranna tantsis tagaistmel. Autosõitja Klausiga, keda me tegelikult varem ei tundnud, saime sõpradeks. Ta ütles päeva lõpus, et kui sai teada, et tuleb autoga sõitma, ei oodanud ta, et lihtsalt naerab terve päeva ning et see oli tema elu üks toredamaid päevi.

Mis võiks olla sinu tugevus „Eesti laulul”?

Ma ei tea. Mul ei ole õrna aimugi. Võib-olla see, et mul on minu isa, kes oskab mulle toeks olla ja nõu anda ning mul on minu perekond, kes on maailma kõige ägedam, toetavam ja südamlikum perekond üldse. Nemad aitavad mind sellel teekonnal.

Oled öelnud, et sinu unistus on Eurovisionile saada ning oled nüüd sellele juba üsna lähedal. Oleksid sa väga pettunud, kui sa ei peaks lauluvõistlusele pääsema?

Muidugi olen. Aga see pettumus kestab nii kaua, kui sa lased sel kesta. Ma olen mentaliteediga, et kui olen kurb või pettunud, siis tõenäoliselt nutan natuke aega, olen mõne päeva kurb ja siis tõusen üles, kirjutan mõne laulu ja lähen oma eluga edasi. Hakkan midagi uut plaanima ja mõtlema, kas proovin järgmisel aastal uuesti. Ma ei oleks kunagi kaua pettunud ega hoiaks seda oma südames.

Mida sa ise võistlusest kõige rohkem ootad ja loodad?

Ma armastan esinemist! Ootan üle kõige laval olemist ja et saan seal olla inimestega, kes on ägedad, kes teevad oma tööd hästi ning kellega on mõnus laval olla.

Saan aru, et sinu jaoks on suur pluss, et juba poolfinaalides tuleb otse esineda?

Noogutab innukalt ja naeratab. Sa ei kujuta ette, kui õnnelik ma selle üle olen! Mul on juba algusest peale rahvas, kellega suhelda. Mulle väga-väga meeldib, et sel aastal nii on.

Oled sa juba ka välismaistelt Eurovisioni fännidelt vastukaja saanud?

Jaa, näiteks on mulle Ameerikast meile saadetud. Ka minu isa tuttavad, kes elavad Ameerikas, kirjutavad, et nende tutvusringkonnas kuulatakse reaalselt seda laulu vabast ajast. Põhiline hea tagasiside on tulnud Saksamaalt, Portugalist, Hispaaniast ja Inglismaalt. Mulle on saadetud sõnumeid sotsiaalmeedias ja lisatud kommentaare video alla. Seda kõike on nii hea kuulda ja olen selle üle siiralt õnnelik.

Mis on sinu meelest Eurovisioni võidu võti?

Arvan, et sellel ei eksisteeri võtit, sest igal aastal on publik, lood ja teema erinev. Arvan, et mida iga inimene saab teha, on olla tema ise ja võib-olla sel aastal otsib rahvas just seda.