ALLA 16 AASTAT KEELATUD: paljastused ekraanil, mille peale rahvas nõukaajal tormi jooksis (65)

Kuigi on räägitud, et nõukogude mängufilmides võis alasti naisi näha harvemini kui tulnukaid, ei vasta see väide päriselt tõele. Stalini ajal olid naisnäitlejad tõepoolest kurguauguni kinni nööbitud, kuid hiljem enam mitte nii väga. Erootilisi filme Nõukogude Liidus küll ei tehtud, kuid oli siiski filme, kus esines erootilisi episoode. Neid oli vähe ja stseenid kestsid vaid sekundeid, kuid seda tähelepanelikumalt neid vaadati.

Erootikastseene oma filmidesse saada polnud režissööridel lihtne, sest ühelt poolt nurisesid filmistuudio juhid ja teisalt jagasid käsklusi tsensorid. Erootilistesse stseenidesse nõukogude filmides suhtuti kõrgemalt poolt halvakspanuga ja kui mõni lavastaja otsustaski pisikest erootikat oma filmis näidata, siis lõigati need episoodid tsensuuri nõudmisel enamasti välja. Samas oli ka erandeid, kusjuures neid erandeid polnudki nii väga vähe, sest paljudel lavastajatel õnnestus veenda juhtkonda alastistseeni vajalikkuses kunstilisest seisukohast.

Ja mis seal pattu salata: vähesed ja lühikesed erootikastseenid (kasvõi pool paljast rinda) meeldisid nõukogude inimestele väga. Üsna sageli olid alastistseenidega mängufilmid Nõukogude Liidus kassafilmid, sest paljud inimesed käisid neid kinos vaatamas mitmeid kordi, et näha veel ja veel inimkeha paljastust.