Cätlin Mägi ja Jaan PehkFoto: Kairit Leibold/ERR
Üritused
18. jaanuar 2019, 08:00

Cätlin Mägi ja Jaan Pehk „Eesti laulul“: oleme muusikaliselt ühel lainel

„Kui ma seda lugu tegin, mõtlesin kohe, et võiks võistlusele minna mõttega, et võtame sõbrad kokku ja teeme midagi toredat. Mitte mõttega Eurovisionile minna. Seal on ju vahepeal ikka palju aega, ootad oma korda ja saad oma sõprade hingeeluga tutvuda,“ räägib pärimusmuusik Cätlin Mägi, kes läheb sel aastal koos Jaan Pehkiga „Eesti laulul“ võistlustulle looga „Parmumäng“.

Õhtuleht on sel aastal „Eesti laulu“ ametlik meediapartner ning toome iga päev teieni üht poolfinalisti tutvustava loo.

 

Kuidas te Jaan Pehkiga „Eesti laulule“ sattusite?

See on puhas õnn ja rõõm. „Parmumäng“ on meie loomingust ainult jäämäe tipp. Oleme koos muusikat teinud ja isegi tuuridel käinud. Sellest loost sai helge ja rõõmus lugu, mille konkursile esitasime. Väga tore, et see välja valiti.

Kirjutasite loo spetsiaalselt?

Jah. Meil mõlemal tuli eelmisel aastal plaat. Mul jäi natuke lugusid üle ja mõtlesin, et miks mitte see saata. Jaan tegi sõnad, mina olen meloodia ja muusika autor.

Teineteise poolele te ei tunginud?

Ei-ei. Mina küll sõnu teha ei oska ja parmupillimäng jääb ka minu hoolde. Naerab.

Kui kaua looga läks, et see mõttest lõpptulemuseni jõuaks?

See oli tore protsess. Ma mõtlesin, et ühe minu mängitud riffiga võiks midagi peale hakata. Kui sellised asjad olemas on, valmib laul sõrmenipsuga. „Parmumäng“ on pigem lihtne lauluke ja pole liialt üleprodutseeritud. Polnud üldse pikk ega raske protsess.

Kas plaanite veel koos lugusid teha?

Jaa, see on üks osa meie mõtetest ja loomingust. Meil on palju toredaid lugusid, mida teineteise kavadega haakida.

Kui tihti te proovisaalis kokku saate?

Oleneb, mida proovisaaliks nimetada. Istume ikka minu ja Jaani kodus köögis, koos autos ja suhtleme üldse päris palju. Proov ei pruugi olla see, et istume maha ja hakkame mingit lugu võtma. Ühiste mõtete seadmine ja arutelu, kas see ja teine meeldib, on ka juba proov. Otseselt proovi me ei tee, kuid sõpruskonnana saame tihti kokku.

Kas olete muusikalises mõttes Jaaniga täitsa ühel lainel või peate teinekord kompromissiks ka kuskil keskel kokku saama?

Meil midagi vaielda pole. Meil on respekt teineteise loomingu vastu. Mulle meeldivad kõik Jaani laulud, mõtted, sõnad ja sõnumid. Loodan, et Jaanile minu omad ka. Oleme pigem ühel lainel. Kuna mina teen muusika ja Jaan sõnad, siis polegi kuskil kätšiks minna.

Jaan on varem „Eesti laulul“ Orelipoisina osalenud. Kas sina ka?

Ühe korra, paarkümmend aastat tagasi ansambliga Vägilased „Eurolaulul“. Saatsime loo eelvooru, aga edasi ei saanud.

Kas hoiad „Eesti laulul“ silma peal või jääb see sinu maailmast välja?

Õige vastus on natuke see viimane. Olen nende asjade suhtes pisut võõras küll.

Kuidas edasipääsust kuuldes reageerisite?

Olime Egiptuses reisil ja otsustasime, et tähistame igal juhul, kas saame edasi või ei saa. Tähistasime ühes restoranis ja meil oli väga tore õhtu.

Mis te laval teete?

Kui ma seda lugu tegin, mõtlesin kohe, et võiks võistlusele minna mõttega, et võtame sõbrad kokku ja teeme midagi toredat. Mitte mõttega Eurovisionile minna. Seal on ju vahepeal ikka palju aega, ootad oma korda ja saad oma sõprade hingeeluga tutvuda. Kutsusin taustalauljateks Liisi Koiksoni, Hanna-Liina Võsa ja Liina Saare. Laval saab juhtuma see, et… vat, täpselt ei teagi. Muigab.

Üks äge parmupillipidu?

Igatahes.

Kas oled ka Eurovisioni fänn või pigem mitte? Oled Eurovisionile mineku mõttega ka mänginud?

Ma ei ole üldse sellele mõelnud. Olen natuke teisest maailmast ja ei ole Eurovisioni väga jälginud. Lapsena vaatasime kodus Eurovisioni. See on tore konkurss muidugi, uued lood ja laulud.

Nii Eurovisionil kui ka „Eesti laulul“ on pärimusmuusikat varemgi olnud. On sul heameel, et pärimusmuusika popmuusika vahele pääseb?

Väga hea meel on. Ja just eriti parmupilli üle. Parmupilli võiks igaüks mängida, see pole keeruline pill. Ma tahaksin populariseerida parmupillimängu ja „Eesti laul“ aitab sellele kindlasti natuke kaasa.

Muide, Cätlin hakkas pärimusmuusikaga tegelema just nimelt tänu Eurovisioni Eesti eelvoorule. Aastal 1997 osalesid „Eurolaulu“ võistlusel Maarja-Liis Ilus, Hanna-Liina Võsa ja Anne Värvimann looga „Aeg“. „Celia Roose mängis selles loos torupilli ja ma vaatasin, et oo! Naine mängib torupilli. Mõtlesin, et mina tahaksin ka seda õppida ja läksingi Viljandisse õppima. Sealt sai alguse minu torupillimäng ja pärimusmuusika tee,“ ütleb Cätlin.