Foto: Tiina Kõrtsini
Blogid
17. jaanuar 2019, 00:02

Kuidas Ruhnu elanikud Eestile osteti (2)

1915. aasta kevadel Ruhnu okupeerinud Saksa sõjavägi oli 1918. aasta hilissügisel läinud ja Tallinna jõudsid kuuldused lätlaste Ulmanise valitsuse kavast Ruhnu, kuhu Läti lähimast linnast ju vaid 35 kilomeetrit, enda omaks kuulutada. See pani ajutise valitsuse tegutsema. Täna 100 aastat tagasi tehti otsus: „Tunnistada Ruhno saar Eesti vabariigi osaks.“

Rootslasist saarerahvas ei teadnud sellest midagi. Alles 1919. aasta mais saadeti laevaga saarele Eesti ohvitser. Ta raporteeris Päevalehes: „Ruhno saare elanikud ei ole novembrist saadik suuremaaga ühenduses olnud. Eesti riigist ei teadnud nad midagi. Andsin rahvale teada, et saar nagu ennegi Kuresaare maakonnavalitsuse alla käib. Kõik endised kroonu varandused kuulutasin Eesti riigi omaks ja keelasin igasuguse kauplemise võõraste maadega. Elanikkudel on ligi 1000 puuda hülgerasva, mille vastu nad soola ja arisakki (Jaapani püss) padruneid soovivad saada. Saarel on 27 peret ligi 300 elanikuga.“

Mõne päeva pärast leitigi raha kasutu hülgerasva ostmiseks ja saarele padrunite, püsside, petrooleumi jms viimiseks. Viidi ka piiritust. Ruhnlased kippusid ikka Rootsi alla, kellel aga polnud saare vastu huvi. Nii nõustusidki kaubaga ära ostetud saareelanikud Eesti riigi alamaiks hakkama.